Erinevus lehekülje "Esileht" redaktsioonide vahel
(ei näidata sama kasutaja 3 vahepealset redaktsiooni) | |||
1. rida: | 1. rida: | ||
<strong>Ülo Vooglaiu sõnaraamat</strong> | <strong>Ülo Vooglaiu sõnaraamat</strong> | ||
− | + | ||
aated - kõlbelise käitumise alused | aated - kõlbelise käitumise alused | ||
+ | |||
abstraheerima - üldistama | abstraheerima - üldistama | ||
+ | |||
abstraktsioon – mõtteline, teoreetiline üldistus | abstraktsioon – mõtteline, teoreetiline üldistus | ||
+ | |||
adapteeruma - kohanema, kohastuma | adapteeruma - kohanema, kohastuma | ||
+ | |||
adekvaatne - tegelikkusele vastav | adekvaatne - tegelikkusele vastav | ||
+ | |||
administratiivne - halduslik | administratiivne - halduslik | ||
+ | |||
administratsioon - haldusaparaat | administratsioon - haldusaparaat | ||
+ | |||
affiliatsioon - südamlikkus, headus, inimlik hoolivus, humaansus, filantroop on samast tüvest | affiliatsioon - südamlikkus, headus, inimlik hoolivus, humaansus, filantroop on samast tüvest | ||
+ | |||
ajurünnak - kollektiivne loomingu meetod kindlate reeglitega tunnetatud vastuolu põhjuste sõnastamiseks või uute lahenduste loomiseks rühma inimeste intensiivse mõtlemise ja koostöös tekkiva sünergia teel | ajurünnak - kollektiivne loomingu meetod kindlate reeglitega tunnetatud vastuolu põhjuste sõnastamiseks või uute lahenduste loomiseks rühma inimeste intensiivse mõtlemise ja koostöös tekkiva sünergia teel | ||
+ | |||
alateadvus - teadvuse läve taha jäävad psüühilised nähtused, mis mõjustavad indiviidi tegevust | alateadvus - teadvuse läve taha jäävad psüühilised nähtused, mis mõjustavad indiviidi tegevust | ||
+ | |||
alltekst - ridade vahele peidetud mõte, mida adutakse intuitiivselt | alltekst - ridade vahele peidetud mõte, mida adutakse intuitiivselt | ||
+ | |||
alternatiiv - võimalus valida vähemasti kahe võrreldava võimaluse vahel. Alternatiivi olemasolu on otsustamise vältimatu eeldus. | alternatiiv - võimalus valida vähemasti kahe võrreldava võimaluse vahel. Alternatiivi olemasolu on otsustamise vältimatu eeldus. | ||
+ | |||
alusülesanne - ülesanne, mille lahendamisega kujunevad eeldused pealisülesande lahendamiseks | alusülesanne - ülesanne, mille lahendamisega kujunevad eeldused pealisülesande lahendamiseks | ||
+ | |||
amet - ülesannete kompleks, mida isik täidab oma töökohal ja mille eest ta saab tasu | amet - ülesannete kompleks, mida isik täidab oma töökohal ja mille eest ta saab tasu | ||
+ | |||
ametialane ettevalmistus – ühiskondlikes seaduspärasustes orienteerumine, valmidus iseseisvalt otsustada ja vastutada, võime ette näha nii ohte kui võimalusi, tulemusi kui tagajärgi, tunnetada nii ühiskonna- kui kultuurikontekste | ametialane ettevalmistus – ühiskondlikes seaduspärasustes orienteerumine, valmidus iseseisvalt otsustada ja vastutada, võime ette näha nii ohte kui võimalusi, tulemusi kui tagajärgi, tunnetada nii ühiskonna- kui kultuurikontekste | ||
+ | |||
ametkond - riiklik administratsioon, mis peab tagama riigis vertikaalse regulatsiooni | ametkond - riiklik administratsioon, mis peab tagama riigis vertikaalse regulatsiooni | ||
+ | |||
ametnik - ametiasutuses töötaja, ametiisik | ametnik - ametiasutuses töötaja, ametiisik | ||
+ | |||
amoraalne - ebamoraalne, kõlblusvastane | amoraalne - ebamoraalne, kõlblusvastane | ||
+ | |||
anatoomia - organismi ja selle elundite ehitust uuriv teadus; organismi ja selle elundite ehitus | anatoomia - organismi ja selle elundite ehitust uuriv teadus; organismi ja selle elundite ehitus | ||
+ | |||
analüüs - terviku algosadeks lahutav uurimine | analüüs - terviku algosadeks lahutav uurimine | ||
+ | |||
andmed tunnetussüsteemi kaudu kogutavad algosad, mis muutuvad kasutatavaks/tähendust omavaks informatsiooniks vaid inimese peas vastava mõttemudeli (teooria) olemasolul, süsteemi(de) kontekstis | andmed tunnetussüsteemi kaudu kogutavad algosad, mis muutuvad kasutatavaks/tähendust omavaks informatsiooniks vaid inimese peas vastava mõttemudeli (teooria) olemasolul, süsteemi(de) kontekstis | ||
+ | |||
anne – inimese sünnipärane eeldus, suurim rahvuslik rikkus. Väärindatud anne on talent. | anne – inimese sünnipärane eeldus, suurim rahvuslik rikkus. Väärindatud anne on talent. | ||
+ | |||
anoomia - sotsiaalne pinge, mis võib kujuneda kujutlusest, et norme pole või kahe teineteist välistava ülesande korraga täitmisel | anoomia - sotsiaalne pinge, mis võib kujuneda kujutlusest, et norme pole või kahe teineteist välistava ülesande korraga täitmisel | ||
+ | |||
antipaatia - vastumeelsus, ebameeldivus, vastikus, alati vastastikune süvenev tunne | antipaatia - vastumeelsus, ebameeldivus, vastikus, alati vastastikune süvenev tunne | ||
+ | |||
apaatia - ükskõiksus, osavõtmatus ümbritseva suhtes | apaatia - ükskõiksus, osavõtmatus ümbritseva suhtes | ||
+ | |||
areng - süsteemi täiustumise suunas toimuvate kvalitatiivsete üleminekute jada | areng - süsteemi täiustumise suunas toimuvate kvalitatiivsete üleminekute jada | ||
+ | |||
arvamus - veendumusel v. oletusel rajanev seisukoht, mõte, hinnang kellegi v. millegi suhtes | arvamus - veendumusel v. oletusel rajanev seisukoht, mõte, hinnang kellegi v. millegi suhtes | ||
+ | |||
asjatundja - konkreetses valdkonnas kompetentne inimene, kellel on välja kujunenud ettenägemise ja äratundmise võime | asjatundja - konkreetses valdkonnas kompetentne inimene, kellel on välja kujunenud ettenägemise ja äratundmise võime | ||
+ | |||
asotsiaalne - ebaühiskondlik, ühistundeta; ühiskonna huve mittearvestav v. kahjustav; ühiskonna huve mittearvestav | asotsiaalne - ebaühiskondlik, ühistundeta; ühiskonna huve mittearvestav v. kahjustav; ühiskonna huve mittearvestav | ||
+ | |||
assimileeruma - samataoliseks muutuma, sarnastuma; ühte sulama. Liituma selliselt, et liituja loobub oma endisest kultuuriseosest ja võtab üle uued tavad, kombed, traditsioonid | assimileeruma - samataoliseks muutuma, sarnastuma; ühte sulama. Liituma selliselt, et liituja loobub oma endisest kultuuriseosest ja võtab üle uued tavad, kombed, traditsioonid | ||
+ | |||
atestatsioon – ametlik hinnang eelnevalt kehtestatud kriteeriumite süsteemi alusel, eriti töötaja ametitegevuse, tema tööalaste võimete ja omaduste kohta | atestatsioon – ametlik hinnang eelnevalt kehtestatud kriteeriumite süsteemi alusel, eriti töötaja ametitegevuse, tema tööalaste võimete ja omaduste kohta | ||
+ | |||
autoriteet - staatuste kogum, mille alusel ühiskonna ja kultuuri kontekstis teised hindavad. Ootusi ületav käitumine tõstab inimese staatust, ootustele mittevastav langetab. Mitmes valdkonnas kõrge autoriteediga isikust kujuneb arvamusliider. | autoriteet - staatuste kogum, mille alusel ühiskonna ja kultuuri kontekstis teised hindavad. Ootusi ületav käitumine tõstab inimese staatust, ootustele mittevastav langetab. Mitmes valdkonnas kõrge autoriteediga isikust kujuneb arvamusliider. | ||
+ | |||
avalikkus – üldsus; üldsusele teadaolev | avalikkus – üldsus; üldsusele teadaolev | ||
+ | |||
bakalaureuseõpe Bologna 3+2 õppesüsteemi esimene järk, mis magistriõppeta ei ole eraldi väärtuslik | bakalaureuseõpe Bologna 3+2 õppesüsteemi esimene järk, mis magistriõppeta ei ole eraldi väärtuslik | ||
+ | |||
bürokraatia - ametlik asjaajamine, dokumentide käitlemine täpses kooskõlas kehtiva korraga; valitsemisele spetsialiseerunud kõrgem ametnikkond, üks põhjendamatu autoriteedistruktuuri püsimise alustala, teine on salastatatus. | bürokraatia - ametlik asjaajamine, dokumentide käitlemine täpses kooskõlas kehtiva korraga; valitsemisele spetsialiseerunud kõrgem ametnikkond, üks põhjendamatu autoriteedistruktuuri püsimise alustala, teine on salastatatus. | ||
+ | |||
degenereeruma - manduma, alla käima, taandarenema | degenereeruma - manduma, alla käima, taandarenema | ||
+ | |||
demagoogia - võtete kogum inimeste teadlikuks eksitamiseks;rahva, inimeste poolehoiu taotlemine petlike lubaduste ning tõe moonutamisega, tõena näiv vale | demagoogia - võtete kogum inimeste teadlikuks eksitamiseks;rahva, inimeste poolehoiu taotlemine petlike lubaduste ning tõe moonutamisega, tõena näiv vale | ||
+ | |||
demograafia – statistika haru, andmetöötluse viis, mis ei ole teadus | demograafia – statistika haru, andmetöötluse viis, mis ei ole teadus | ||
+ | |||
demokraatia - rahvavõim; poliitilise korra vorm, kus riigi valitsemine toimub valimiste protseduuriga valitud saadikute kaudu. Kultuuri ja hariduse funktsioon (objektiivne kaassõltuvus), mis on kallis ja kohmakas. | demokraatia - rahvavõim; poliitilise korra vorm, kus riigi valitsemine toimub valimiste protseduuriga valitud saadikute kaudu. Kultuuri ja hariduse funktsioon (objektiivne kaassõltuvus), mis on kallis ja kohmakas. | ||
+ | |||
depressioon – püsiv kurvameelsus, masendus, meeleolusurutis | depressioon – püsiv kurvameelsus, masendus, meeleolusurutis | ||
+ | |||
deprivaatsus - pinge, mis kujuneb, kui inimene ei suuda taluda seda, et teda ümbritsevad inimesed, kelle hulka ta arvas end kuuluvat, on järsku kadunud või selja pööranud | deprivaatsus - pinge, mis kujuneb, kui inimene ei suuda taluda seda, et teda ümbritsevad inimesed, kelle hulka ta arvas end kuuluvat, on järsku kadunud või selja pööranud | ||
+ | |||
determinatsioon - ettemääratus | determinatsioon - ettemääratus | ||
+ | |||
diaad - kahe subjekti suhe, dialoog | diaad - kahe subjekti suhe, dialoog | ||
+ | |||
dialektika - filosoofiline teadus vastandite ühtsusest, mille eelduseks on eristamine, väärtuseks (arusaamise eelduseks) kooskäsitlemine | dialektika - filosoofiline teadus vastandite ühtsusest, mille eelduseks on eristamine, väärtuseks (arusaamise eelduseks) kooskäsitlemine | ||
+ | |||
dialoog - kahekõne, kõnelus kahe v. mitme isiku vahel; vestlus, mõttevahetus | dialoog - kahekõne, kõnelus kahe v. mitme isiku vahel; vestlus, mõttevahetus | ||
+ | |||
didaktika - hariduse ja õpetamise teooria, õpetamisteadus | didaktika - hariduse ja õpetamise teooria, õpetamisteadus | ||
+ | |||
diletant - küllaldase ettevalmistuseta asjaarmastaja; isik, kes pealiskaudselt ja küündimatult tegutseb. | diletant - küllaldase ettevalmistuseta asjaarmastaja; isik, kes pealiskaudselt ja küündimatult tegutseb. | ||
+ | |||
diskreetne - mittepidev, üksikväärtusi omav, ühene väärtus, mis ei muutu vaatepunkti muutudes | diskreetne - mittepidev, üksikväärtusi omav, ühene väärtus, mis ei muutu vaatepunkti muutudes | ||
+ | |||
dispositsioon - lähtekoht. Dispositsioonide süsteemist sõltub inimkäitumine. | dispositsioon - lähtekoht. Dispositsioonide süsteemist sõltub inimkäitumine. | ||
+ | |||
diskussioon - arutlus, vaidlus, arvamuste vahetamine | diskussioon - arutlus, vaidlus, arvamuste vahetamine | ||
+ | |||
dispuut - täpsete reeglite järgi korraldatud intensiivne väitlus | dispuut - täpsete reeglite järgi korraldatud intensiivne väitlus | ||
+ | |||
dissident - teisitimõtleja | dissident - teisitimõtleja | ||
+ | |||
distsipliin - korraaustus | distsipliin - korraaustus | ||
+ | |||
dünaamika - liikumine, arenemis- või muutumiskäik | dünaamika - liikumine, arenemis- või muutumiskäik | ||
+ | |||
düsfunktsionaalne - taotlustega vastuolus | düsfunktsionaalne - taotlustega vastuolus | ||
+ | |||
edasisidestamine - oskus ette kujutada saavutamist vajavat tulemust ning otsuste ja nende täitmise protsesside jada selliselt, et iga protsessi tulemus sobib sisendiks järgmisele otsusele ja selle täitmise protsessile | edasisidestamine - oskus ette kujutada saavutamist vajavat tulemust ning otsuste ja nende täitmise protsesside jada selliselt, et iga protsessi tulemus sobib sisendiks järgmisele otsusele ja selle täitmise protsessile | ||
edu - soovitud seisund | edu - soovitud seisund | ||
+ | |||
eeskuju - isik, nähtus, toimimisviis, ese vm., mida jäljendatakse, mille järgi käiakse v. mille järgi tuleks käia | eeskuju - isik, nähtus, toimimisviis, ese vm., mida jäljendatakse, mille järgi käiakse v. mille järgi tuleks käia | ||
+ | |||
eesmärk - subjekti kujutlus tulevikust, mis tuleb saavutada konkreetseks tähtajaks ja mille saavutamiseks tuleb rakendada tahe pingutamiseks ning segavast loobumiseks | eesmärk - subjekti kujutlus tulevikust, mis tuleb saavutada konkreetseks tähtajaks ja mille saavutamiseks tuleb rakendada tahe pingutamiseks ning segavast loobumiseks | ||
− | eetika - teadus moraalist, kõlblusõpetus | + | |
+ | eetika - teadus moraalist, kõlblusõpetus | ||
+ | |||
efektiivsus - mõjusus, tõhusus, vajalikke tulemusi andev | efektiivsus - mõjusus, tõhusus, vajalikke tulemusi andev | ||
+ | |||
eksam – õppevorm varasemalt omandatud üksikute elementide süsteemiks põimimise oskuse tõestamiseks | eksam – õppevorm varasemalt omandatud üksikute elementide süsteemiks põimimise oskuse tõestamiseks | ||
+ | |||
ekspert - mingi ala asjatundja. Kui omal jõudu ei ole, on odavam kutsuda nõunik või grupp eksperte, selle asemel et otsustamist aina edasi või tagasi lükata ning ebaõnnestunud otsuseid muudkui parandada ja varjata | ekspert - mingi ala asjatundja. Kui omal jõudu ei ole, on odavam kutsuda nõunik või grupp eksperte, selle asemel et otsustamist aina edasi või tagasi lükata ning ebaõnnestunud otsuseid muudkui parandada ja varjata | ||
+ | |||
ekstrapoleerimine - nähtuse ühe osa jälgimisel tehtud järelduste laiendamine nähtuse teisele osale; üksikute näitajate põhjal aegridade tulevikuväärtusi arvutamine | ekstrapoleerimine - nähtuse ühe osa jälgimisel tehtud järelduste laiendamine nähtuse teisele osale; üksikute näitajate põhjal aegridade tulevikuväärtusi arvutamine | ||
+ | |||
ekstreemne - äärmuslik | ekstreemne - äärmuslik | ||
+ | |||
ekvivalent - ese või suurus, millega teist, sama väärtusega eset või suurust saab asendada või väljendada | ekvivalent - ese või suurus, millega teist, sama väärtusega eset või suurust saab asendada või väljendada | ||
+ | |||
element - isereguleeruva süsteemi algosa, milles peegeldub terviklik süsteem | element - isereguleeruva süsteemi algosa, milles peegeldub terviklik süsteem | ||
+ | |||
eliit - paremik, valituim osa | eliit - paremik, valituim osa | ||
+ | |||
elujõud - jõud elus tegutsemiseks, läbilöömiseks, toimetulemiseks; eluvõime, eluenergia | elujõud - jõud elus tegutsemiseks, läbilöömiseks, toimetulemiseks; eluvõime, eluenergia | ||
+ | |||
elukaar - inimese elukäik sünnist surmani | elukaar - inimese elukäik sünnist surmani | ||
+ | |||
emigrant - kodumaalt lahkunu, väljarännanu; pagulane | emigrant - kodumaalt lahkunu, väljarännanu; pagulane | ||
+ | |||
empaatia - inimese võime tunda teise inimese tundeid | empaatia - inimese võime tunda teise inimese tundeid | ||
+ | |||
eneseanalüüs - oma iseloomu, võimete jms. analüüs | eneseanalüüs - oma iseloomu, võimete jms. analüüs | ||
+ | |||
erakond - ideoloogiline või poliitiline rühmitis | erakond - ideoloogiline või poliitiline rühmitis | ||
+ | |||
eriala - teaduse, tehnika, kunsti vms. kitsam, suhteliselt kindlamini piiritletud ala; spetsiaalala, spetsialiteet | eriala - teaduse, tehnika, kunsti vms. kitsam, suhteliselt kindlamini piiritletud ala; spetsiaalala, spetsialiteet | ||
+ | |||
eriarvamus - erinev, lahkuminev arvamus v. seisukoht mingis küsimuses | eriarvamus - erinev, lahkuminev arvamus v. seisukoht mingis küsimuses | ||
+ | |||
eruditsioon - avar silmaring, haritus, õpetatus konteksti hoomamiseks | eruditsioon - avar silmaring, haritus, õpetatus konteksti hoomamiseks | ||
+ | |||
eskapism - sotsiaalne pinge, kus väljapääsuks eelistatakse põgenemist | eskapism - sotsiaalne pinge, kus väljapääsuks eelistatakse põgenemist | ||
+ | |||
fakt - see, mis tõesti on toimunud v. eksisteerinud, mis tõesti toimub v. eksisteerib, tõsiasi, tõik. | fakt - see, mis tõesti on toimunud v. eksisteerinud, mis tõesti toimub v. eksisteerib, tõsiasi, tõik. | ||
+ | |||
fenomen - sotsiaalne, vaimne, psüühiline, füüsiline vms nähtus, nähtumus | fenomen - sotsiaalne, vaimne, psüühiline, füüsiline vms nähtus, nähtumus | ||
+ | |||
formaalne - vormist lähtuv, ametlik, paberlik | formaalne - vormist lähtuv, ametlik, paberlik | ||
+ | |||
fundamentaalne - põhiline, põhjapanev | fundamentaalne - põhiline, põhjapanev | ||
+ | |||
funktsionaalne – kaassõltuvuslik, talitluslik | funktsionaalne – kaassõltuvuslik, talitluslik | ||
+ | |||
funktsionaalne kirjaoskus - inimese võime aru saada, kuidas elu kulgeb ja ühiskond toimib | funktsionaalne kirjaoskus - inimese võime aru saada, kuidas elu kulgeb ja ühiskond toimib | ||
+ | |||
funktsioneerima - talitlema, toimima | funktsioneerima - talitlema, toimima | ||
+ | |||
funktsioon - objektiivne kaassõltuvus, mille kaudu selgub olemus | funktsioon - objektiivne kaassõltuvus, mille kaudu selgub olemus | ||
− | fülogenees - loom- ja taimorganismide rühmade jms, samuti elundite v. elundkondade, süsteemide, nähtuste, protsesside evolutsiooniline tekkimine ja arenemine | + | |
+ | fülogenees - loom- ja taimorganismide rühmade jms, samuti elundite v. elundkondade, süsteemide, nähtuste, protsesside evolutsiooniline tekkimine ja arenemine | ||
+ | |||
füsioloogia - õpetus terve inimese organismi ja selle alasüsteemide funktsioneerimisest, muutumisest ja arengust | füsioloogia - õpetus terve inimese organismi ja selle alasüsteemide funktsioneerimisest, muutumisest ja arengust | ||
+ | |||
genees - teke, tekkelugu; areng, arengulugu | genees - teke, tekkelugu; areng, arengulugu | ||
+ | |||
generalist - mingi valdkonna spetsialist, kes suudab hoomata tervikut – süsteemi metasüsteemide süsteemis ja luua spetsialistidele koostööks vajalikud eeldused | generalist - mingi valdkonna spetsialist, kes suudab hoomata tervikut – süsteemi metasüsteemide süsteemis ja luua spetsialistidele koostööks vajalikud eeldused | ||
+ | |||
genotsiid - rahvuse või elanikkonna täielik v. massiline hävitamine rassilistel, rahvuslikel, usulistel vm. põhjustel | genotsiid - rahvuse või elanikkonna täielik v. massiline hävitamine rassilistel, rahvuslikel, usulistel vm. põhjustel | ||
+ | |||
haldamine - subjekti tähelepanu objekt, kui kõne all on materiaalsed väärtused. Haldamise vahendiks on hooldus, et saavutada otstarbekas kasutus. | haldamine - subjekti tähelepanu objekt, kui kõne all on materiaalsed väärtused. Haldamise vahendiks on hooldus, et saavutada otstarbekas kasutus. | ||
+ | |||
haridus - õppe, kasvatuse ja kogemuse ühtsus. Protsessina on haridus elukestev valmisolekute kujunemise jada. Nähtusena on haridus subjekti karakteristik, isiksuse arengutaseme näitaja, mis ei korreleeru kogutud diplomite hulgaga või õppeasutustes veedetud aastate arvuga. | haridus - õppe, kasvatuse ja kogemuse ühtsus. Protsessina on haridus elukestev valmisolekute kujunemise jada. Nähtusena on haridus subjekti karakteristik, isiksuse arengutaseme näitaja, mis ei korreleeru kogutud diplomite hulgaga või õppeasutustes veedetud aastate arvuga. | ||
+ | |||
heuristika - uute teadmiste avastamise v. teadmiste omandamise võtted; neid käsitlev teadusharu | heuristika - uute teadmiste avastamise v. teadmiste omandamise võtted; neid käsitlev teadusharu | ||
+ | |||
hinnang - hindav arvamus, tähelepanekutel, vaatlustel v. ka statistikal põhinev otsustus millegi v. kellegi kohta. Kriteeriumite süsteemi olemasolu on eelduseks minevikus toimunu hindamiseks. | hinnang - hindav arvamus, tähelepanekutel, vaatlustel v. ka statistikal põhinev otsustus millegi v. kellegi kohta. Kriteeriumite süsteemi olemasolu on eelduseks minevikus toimunu hindamiseks. | ||
+ | |||
hirm - erutusseisund, mida põhjustab selgesti tajutav oht, suur kartus | hirm - erutusseisund, mida põhjustab selgesti tajutav oht, suur kartus | ||
+ | |||
histoloogia - teadus inim- ja loomorganismide kudedest, koeõpetus | histoloogia - teadus inim- ja loomorganismide kudedest, koeõpetus | ||
+ | |||
hoiak - käitumislaad, käitumine, olek.suhtumine, suhtumislaad. Dispositsioonide süsteemi üks elemente | hoiak - käitumislaad, käitumine, olek.suhtumine, suhtumislaad. Dispositsioonide süsteemi üks elemente | ||
+ | |||
humaansus - inimsus, inimväärikuse austamine, inimlikkus | humaansus - inimsus, inimväärikuse austamine, inimlikkus | ||
+ | |||
humanism – inimese ja inimväärse elu kõige olulisemaks eesmärgiks ja sihiks pidamine. Kui inimene on eesmärk, siis kõik muu on vahend inimväärse elu saavutamiseks. | humanism – inimese ja inimväärse elu kõige olulisemaks eesmärgiks ja sihiks pidamine. Kui inimene on eesmärk, siis kõik muu on vahend inimväärse elu saavutamiseks. | ||
+ | |||
häbi – kultuurikontekstis kujunev tunne, sobimatust käitumisest, ebaväärikast teost, alandavast olukorrast tingitud hingepiin, tugev kohmetus-, kahetsus- v. rahulolematustunne, piinlikkus. Häbitundeta isik on sotsiaalne invaliid. | häbi – kultuurikontekstis kujunev tunne, sobimatust käitumisest, ebaväärikast teost, alandavast olukorrast tingitud hingepiin, tugev kohmetus-, kahetsus- v. rahulolematustunne, piinlikkus. Häbitundeta isik on sotsiaalne invaliid. | ||
+ | |||
hüpotees - mingi nähtuse seletamiseks esitatud tõestamata, ent ka kummutamata teaduslik oletus | hüpotees - mingi nähtuse seletamiseks esitatud tõestamata, ent ka kummutamata teaduslik oletus | ||
+ | |||
ideaal - ettekujutus millestki kättesaamatult täiuslikust, milleni jõudmisest olulisem on pidev püüdlus selle saavutamise suunas | ideaal - ettekujutus millestki kättesaamatult täiuslikust, milleni jõudmisest olulisem on pidev püüdlus selle saavutamise suunas | ||
+ | |||
indentifitseerima - identsust kindlaks tegema, kedagi v. midagi kellenagi v. millenagi ära tundma | indentifitseerima - identsust kindlaks tegema, kedagi v. midagi kellenagi v. millenagi ära tundma | ||
+ | |||
identiteet – kultuuri funktsioon, samastumine mingi grupiga, teadmine endast sotsiaalseis olukordades ja suhetes; eneseteadvus | identiteet – kultuuri funktsioon, samastumine mingi grupiga, teadmine endast sotsiaalseis olukordades ja suhetes; eneseteadvus | ||
+ | |||
ideoloogia - mitmesuguste ideede ja vaadete süsteem, hoiakute ideeline alus | ideoloogia - mitmesuguste ideede ja vaadete süsteem, hoiakute ideeline alus | ||
+ | |||
immigrant - mingile maale alatiseks või pikemaks ajaks elama asunu, sisserännanu | immigrant - mingile maale alatiseks või pikemaks ajaks elama asunu, sisserännanu | ||
+ | |||
immoraalne - moraali mitte tunnustav, moraaliväline | immoraalne - moraali mitte tunnustav, moraaliväline | ||
+ | |||
individuaalsus - teat. isikule v. nähtusele iseloomulik omaduste kogum, isiku- v. omapära | individuaalsus - teat. isikule v. nähtusele iseloomulik omaduste kogum, isiku- v. omapära | ||
+ | |||
indiviid - elav süsteem, isend, üksikolend, individuaalsus, kes eristub aegruumis tegutsemise ja valgustatuse astme (intellektuaalse ja vaimse arengutaseme) järgi. | indiviid - elav süsteem, isend, üksikolend, individuaalsus, kes eristub aegruumis tegutsemise ja valgustatuse astme (intellektuaalse ja vaimse arengutaseme) järgi. | ||
+ | |||
infrastruktuur - piirkonna majanduslikuks arenguks ja ühiskonna heaoluks vajalik süsteem; ühiskonna funktsioneerimiseks vajalike füüsiliste ja organisatsiooniliste tegurite süsteem | infrastruktuur - piirkonna majanduslikuks arenguks ja ühiskonna heaoluks vajalik süsteem; ühiskonna funktsioneerimiseks vajalike füüsiliste ja organisatsiooniliste tegurite süsteem | ||
+ | |||
innovatsioon - sihiteadlik ja eesmärgipärane uuendus süsteemi funktsioneerimise muutmiseks | innovatsioon - sihiteadlik ja eesmärgipärane uuendus süsteemi funktsioneerimise muutmiseks | ||
+ | |||
institutsioon - majanduslik, riiklik, poliitiline, kunstiline või muu sotsiaalne korraldus või tava | institutsioon - majanduslik, riiklik, poliitiline, kunstiline või muu sotsiaalne korraldus või tava | ||
+ | |||
integreeruma - osadest tervikuks ühinema; integratsiooni läbi tegema, lõimuma. Liituma selliselt, et säilib endine kultuuriseos | integreeruma - osadest tervikuks ühinema; integratsiooni läbi tegema, lõimuma. Liituma selliselt, et säilib endine kultuuriseos | ||
+ | |||
interaktsioon – subjektide vastastikune . seos käitumuslikul alusel | interaktsioon – subjektide vastastikune . seos käitumuslikul alusel | ||
+ | |||
interpretatsioon - tõlgendamine | interpretatsioon - tõlgendamine | ||
+ | |||
intuitsioon - eelneval kogemusel põhinev (ette)aimav, vaistlik tunnetus; tõe vaistliku tunnetuse võime. tunnetus, usaldusväärne tundlikkus, kõhutunne | intuitsioon - eelneval kogemusel põhinev (ette)aimav, vaistlik tunnetus; tõe vaistliku tunnetuse võime. tunnetus, usaldusväärne tundlikkus, kõhutunne | ||
+ | |||
invariantne - muutumatuks jääv, samasugune | invariantne - muutumatuks jääv, samasugune | ||
+ | |||
iseregulatsioon – juhtimise kõrgeim tase, iseeneslik süsteemi toimimine, mille korraldav mõju pärineb süsteemist enesest | iseregulatsioon – juhtimise kõrgeim tase, iseeneslik süsteemi toimimine, mille korraldav mõju pärineb süsteemist enesest | ||
+ | |||
isiksus – indiviidi sotsiaalne kvaliteet, inimese individuaalne olemus v. laad, tema käitumist määravate omaduste kogum | isiksus – indiviidi sotsiaalne kvaliteet, inimese individuaalne olemus v. laad, tema käitumist määravate omaduste kogum | ||
+ | |||
juht - kultuurikontekstis (kirjutamata reeglite süsteemis) kujunev inimeste hinnang innustavale eeskujule, asjatundjast eestvedajale. Juhiks peetakse. | juht - kultuurikontekstis (kirjutamata reeglite süsteemis) kujunev inimeste hinnang innustavale eeskujule, asjatundjast eestvedajale. Juhiks peetakse. | ||
+ | |||
juhtivtöötaja – ühiskonnaseostes (kirjutatud reeglite süsteemis) määratav formaalset otsustusõigust omav isik. Juhtivtöötajaks määratakse. | juhtivtöötaja – ühiskonnaseostes (kirjutatud reeglite süsteemis) määratav formaalset otsustusõigust omav isik. Juhtivtöötajaks määratakse. | ||
+ | |||
jõukus - varakus, nii vaimne kui materiaalne rikkus | jõukus - varakus, nii vaimne kui materiaalne rikkus | ||
+ | |||
kaitsemehhanism - organismi loomulik vastureaktsioon kahjulikele mõjudele | kaitsemehhanism - organismi loomulik vastureaktsioon kahjulikele mõjudele | ||
+ | |||
karakteristik - iseloomulikud tunnused. Näiteks käsitledes elu kui sotsiaalset nähtust, tuleb arvesse võtta elu karakteristikuid: sisu ja vorm, laad ja stiil, tähtsus, tähendus jne | karakteristik - iseloomulikud tunnused. Näiteks käsitledes elu kui sotsiaalset nähtust, tuleb arvesse võtta elu karakteristikuid: sisu ja vorm, laad ja stiil, tähtsus, tähendus jne | ||
+ | |||
karjäär - tõus teenistuses v. edu elus mingil alal. Karjäär ehk ametiredelil aina kõrgemale tõusmine sõltub inimeste võimekusest ületada ootusi, olla asjatundlik ja heasoovlik, toetav ja nõudlik eeskätt enda suhtes. Karjääri tehakse allumise ja täitmise, mitte juhtimise kaudu. | karjäär - tõus teenistuses v. edu elus mingil alal. Karjäär ehk ametiredelil aina kõrgemale tõusmine sõltub inimeste võimekusest ületada ootusi, olla asjatundlik ja heasoovlik, toetav ja nõudlik eeskätt enda suhtes. Karjääri tehakse allumise ja täitmise, mitte juhtimise kaudu. | ||
+ | |||
kasvatus - kasvamise saatmine inimese arenguks eeldusi loova keskkonna (tegurite süsteemi) loomise ja hoidmise läbi. | kasvatus - kasvamise saatmine inimese arenguks eeldusi loova keskkonna (tegurite süsteemi) loomise ja hoidmise läbi. | ||
+ | |||
kausaalne - põhjuslik | kausaalne - põhjuslik | ||
+ | |||
keel - inimese olulisim suhtlemisvahend, mõtete ja tunnete vahendaja. Keel ei ole ainult ema- või võõrkeel. Keeleks saab lugeda ka kõikvõimalikke märkide ja sümbolite süsteeme – kehakeel, liiklusmärgid, arvutikeeled jne. Keel ei suhtle – suhtleb inimene kui keele ja meele ühtsus. | keel - inimese olulisim suhtlemisvahend, mõtete ja tunnete vahendaja. Keel ei ole ainult ema- või võõrkeel. Keeleks saab lugeda ka kõikvõimalikke märkide ja sümbolite süsteeme – kehakeel, liiklusmärgid, arvutikeeled jne. Keel ei suhtle – suhtleb inimene kui keele ja meele ühtsus. | ||
+ | |||
keskkond - –kõik, mis inimest ümbritseb ja millel on inimestele tähtsus ja tähendus. Keskkonna kui süsteemi alasüsteemid on materiaalne keskkond (loodus,- tehis- ja füüsiline), mittemateriaalne keskkond (vaimne, sotsiaalne ja psüühiline), virtuaalne keskkond (suuline, kirjalik, elektrooniline). Adekvaatne inimene tegutseb tänu keskkonnale seda luues ja parendades, mitte keskkonna arvelt. | keskkond - –kõik, mis inimest ümbritseb ja millel on inimestele tähtsus ja tähendus. Keskkonna kui süsteemi alasüsteemid on materiaalne keskkond (loodus,- tehis- ja füüsiline), mittemateriaalne keskkond (vaimne, sotsiaalne ja psüühiline), virtuaalne keskkond (suuline, kirjalik, elektrooniline). Adekvaatne inimene tegutseb tänu keskkonnale seda luues ja parendades, mitte keskkonna arvelt. | ||
+ | |||
kirjeldus - mingi eseme, isiku, looma, nähtuse, sündmuse v. olukorra olulisemate tunnuste ülevaatlik esitus suuliselt v. kirjalikult | kirjeldus - mingi eseme, isiku, looma, nähtuse, sündmuse v. olukorra olulisemate tunnuste ülevaatlik esitus suuliselt v. kirjalikult | ||
+ | |||
klassifitseerima – viie reegli alusel (kogu hulga hõlmatus, kindla muutumatu aluse põhjal, elemendid peavad üksteist välistama, eristavaks tunnuseks ei tohi olla kõikide elementide sarnane osa, samm või abstraheerimise aste peab olema võrdne)klassidesse jaotama, liigitama; teat. klassi paigutama | klassifitseerima – viie reegli alusel (kogu hulga hõlmatus, kindla muutumatu aluse põhjal, elemendid peavad üksteist välistama, eristavaks tunnuseks ei tohi olla kõikide elementide sarnane osa, samm või abstraheerimise aste peab olema võrdne)klassidesse jaotama, liigitama; teat. klassi paigutama | ||
+ | |||
kodakondne - riigi elanikkonda kuuluv isik, kel on selle riigi põhiseaduses ettenähtud õigused ja kohustused | kodakondne - riigi elanikkonda kuuluv isik, kel on selle riigi põhiseaduses ettenähtud õigused ja kohustused | ||
+ | |||
kodanik - patrioot ja kes suudab ja tahab hoida oma kodu, kodumaad, riiki ja rahvast, ühiskonda ja kultuuri | kodanik - patrioot ja kes suudab ja tahab hoida oma kodu, kodumaad, riiki ja rahvast, ühiskonda ja kultuuri | ||
+ | |||
kodanikutunne – ühiskonna- ja kultuuriteadvus, oma kodumaa seisukohtadelt lähtumine elunähtuste hindamisel ja käsitlemisel | kodanikutunne – ühiskonna- ja kultuuriteadvus, oma kodumaa seisukohtadelt lähtumine elunähtuste hindamisel ja käsitlemisel | ||
+ | |||
kodanikuühiskond - inimeste omaalgatuslik koostöö oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks; seda koostööd võimaldavad institutsioonid ja ühendused | kodanikuühiskond - inimeste omaalgatuslik koostöö oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks; seda koostööd võimaldavad institutsioonid ja ühendused | ||
− | kodumaa - maa, riik, kust keegi on pärit v. mille kodakondne ta on | + | |
− | kogemus - kogemust saab omandada vaid isikliku läbielamise teel, kui midagi õnnestub või äpardub.Kogemustega kujuneb ettenägemise ja äratundmise võime, kui subjekt on võimeline praktikas läbi elatu läbi analüüsima ja mõtestama | + | kodumaa - maa, riik, kust keegi on pärit v. mille kodakondne ta on |
− | kognitiivne dissonants - tunnetuslik ebakõla on psüühiline pinge, mis tekib teadliku mittenormatiivse käitumise tagajärjel inimese hirmust langenud staatuse ees (staatus tekib teiste inimeste silmade läbi) Tunnetusliku ebakõla leevendamiseks võib inimene siiralt andeks paluda. Või varjama, ilustama ja valetama asuda | + | |
+ | kogemus - kogemust saab omandada vaid isikliku läbielamise teel, kui midagi õnnestub või äpardub.Kogemustega kujuneb ettenägemise ja äratundmise võime, kui subjekt on võimeline praktikas läbi elatu läbi analüüsima ja mõtestama | ||
+ | |||
+ | kognitiivne dissonants - tunnetuslik ebakõla on psüühiline pinge, mis tekib teadliku mittenormatiivse käitumise tagajärjel inimese hirmust langenud staatuse ees (staatus tekib teiste inimeste silmade läbi) Tunnetusliku ebakõla leevendamiseks võib inimene siiralt andeks paluda. Või varjama, ilustama ja valetama asuda | ||
+ | |||
kohtlema - kui üks või mõlemad vestluse pooled käsitlevad teist manipuleerimise objektina (mitte subjektina), kelle arvamus ei ole oluline ning kelle suhtes soovitakse üleolekut kohaldada | kohtlema - kui üks või mõlemad vestluse pooled käsitlevad teist manipuleerimise objektina (mitte subjektina), kelle arvamus ei ole oluline ning kelle suhtes soovitakse üleolekut kohaldada | ||
+ | |||
kohusetunne - oma kohuse, kohustuste tunnetus, mis kujuneb läbi kasvatuse | kohusetunne - oma kohuse, kohustuste tunnetus, mis kujuneb läbi kasvatuse | ||
+ | |||
kohustus - ülesanne, toiming vms., mis kaasneb ametikoha, formaalse positsiooni või otsustusõigusega. Kohustus vastutada õiguste kasutamisest tekkivate tulemuste ja tagajärgede eest. | kohustus - ülesanne, toiming vms., mis kaasneb ametikoha, formaalse positsiooni või otsustusõigusega. Kohustus vastutada õiguste kasutamisest tekkivate tulemuste ja tagajärgede eest. | ||
+ | |||
komme - ühiskonnale v. paikkonnale omane pärimuslik käitumisviis v. mingi sündmusega seotud tavakohane toiming, käitumise stereotüübid vastavalt kultuuri ja ühiskonna kontekstidele – arusaam sellest, kuidas on kohane käituda mingis olukorras ja situatsioonis | komme - ühiskonnale v. paikkonnale omane pärimuslik käitumisviis v. mingi sündmusega seotud tavakohane toiming, käitumise stereotüübid vastavalt kultuuri ja ühiskonna kontekstidele – arusaam sellest, kuidas on kohane käituda mingis olukorras ja situatsioonis | ||
+ | |||
kommunikatsioon - suhtlus subjektide vahel, mille eelduseks on vajalikud keel ja meel, toon ja tempo, aeg ja ruum, usk ja usaldus, | kommunikatsioon - suhtlus subjektide vahel, mille eelduseks on vajalikud keel ja meel, toon ja tempo, aeg ja ruum, usk ja usaldus, | ||
− | paatiline seos (vähemalt sümpaatia, empaatia, kompaatia), tunded | + | paatiline seos (vähemalt sümpaatia, empaatia, kompaatia), tunded ja mõtted, väärtused ja normid, müüdid ja tabud, voorused. Kommunikatsioon ja interaktsioon koosmõjus moodustavad suhtlemise. |
− | ja mõtted, väärtused ja normid, müüdid ja tabud, voorused. Kommunikatsioon ja interaktsioon koosmõjus moodustavad suhtlemise. | + | |
Kompaatia - võime kaasa tunda teise muredele ja rõõmudele. Sügavate tunnete jagamine on vahend nende tunnete kordistamiseks – rõõm ja õnnetunne on kordades suuremad ja mure kordades väiksem. | Kompaatia - võime kaasa tunda teise muredele ja rõõmudele. Sügavate tunnete jagamine on vahend nende tunnete kordistamiseks – rõõm ja õnnetunne on kordades suuremad ja mure kordades väiksem. | ||
+ | |||
Kompenseerima - hüvitama, heaks tegema | Kompenseerima - hüvitama, heaks tegema | ||
+ | |||
kompetentsus - asjatundlikkus, pädevus. Kompetentsuse moodustavad kvalifikatsiooni (teadmised+informeeritus+kogemus), motivatsiooni ja orientatsiooni ühtsus. Samuti ametialase, kutsealase ja erialase ettevalmistuse ühtsus. | kompetentsus - asjatundlikkus, pädevus. Kompetentsuse moodustavad kvalifikatsiooni (teadmised+informeeritus+kogemus), motivatsiooni ja orientatsiooni ühtsus. Samuti ametialase, kutsealase ja erialase ettevalmistuse ühtsus. | ||
+ | |||
komplekssus - mitmest osast koosnev, mitut ala haarav; mitmeti rakendatav, kasutatav vms; Süsteemi käsitlus võimalikult paljudest vaatepunktidest ning nii dialektilistes kui ka trialektilistes seostes | komplekssus - mitmest osast koosnev, mitut ala haarav; mitmeti rakendatav, kasutatav vms; Süsteemi käsitlus võimalikult paljudest vaatepunktidest ning nii dialektilistes kui ka trialektilistes seostes | ||
+ | |||
kompromiss - vastastikuse järeleandmisega saavutatud kokkulepe, kus mõlemad pooled on osaliselt või täielikult loobunud esialgsetest nõuetest. | kompromiss - vastastikuse järeleandmisega saavutatud kokkulepe, kus mõlemad pooled on osaliselt või täielikult loobunud esialgsetest nõuetest. | ||
+ | |||
konflikt - kokkupõrge, lahkheli vastandlike, erinevate seisukohtade, arvamuste v. vastandliku olemuse pinnal | konflikt - kokkupõrge, lahkheli vastandlike, erinevate seisukohtade, arvamuste v. vastandliku olemuse pinnal | ||
+ | |||
konformsus sotsiaalsete standarditega kohanemus, muganemus; pinge, mis võib tekkida ühiskonnas, kui inimesed ei söanda olla iseseisvad ja tahavad käituda nagu keegi teine, püüavad mitte erineda | konformsus sotsiaalsete standarditega kohanemus, muganemus; pinge, mis võib tekkida ühiskonnas, kui inimesed ei söanda olla iseseisvad ja tahavad käituda nagu keegi teine, püüavad mitte erineda |
Viimane redaktsioon: 14. mai 2020, kell 15:26
Ülo Vooglaiu sõnaraamat
aated - kõlbelise käitumise alused
abstraheerima - üldistama
abstraktsioon – mõtteline, teoreetiline üldistus
adapteeruma - kohanema, kohastuma
adekvaatne - tegelikkusele vastav
administratiivne - halduslik
administratsioon - haldusaparaat
affiliatsioon - südamlikkus, headus, inimlik hoolivus, humaansus, filantroop on samast tüvest
ajurünnak - kollektiivne loomingu meetod kindlate reeglitega tunnetatud vastuolu põhjuste sõnastamiseks või uute lahenduste loomiseks rühma inimeste intensiivse mõtlemise ja koostöös tekkiva sünergia teel
alateadvus - teadvuse läve taha jäävad psüühilised nähtused, mis mõjustavad indiviidi tegevust
alltekst - ridade vahele peidetud mõte, mida adutakse intuitiivselt
alternatiiv - võimalus valida vähemasti kahe võrreldava võimaluse vahel. Alternatiivi olemasolu on otsustamise vältimatu eeldus.
alusülesanne - ülesanne, mille lahendamisega kujunevad eeldused pealisülesande lahendamiseks
amet - ülesannete kompleks, mida isik täidab oma töökohal ja mille eest ta saab tasu
ametialane ettevalmistus – ühiskondlikes seaduspärasustes orienteerumine, valmidus iseseisvalt otsustada ja vastutada, võime ette näha nii ohte kui võimalusi, tulemusi kui tagajärgi, tunnetada nii ühiskonna- kui kultuurikontekste
ametkond - riiklik administratsioon, mis peab tagama riigis vertikaalse regulatsiooni
ametnik - ametiasutuses töötaja, ametiisik
amoraalne - ebamoraalne, kõlblusvastane
anatoomia - organismi ja selle elundite ehitust uuriv teadus; organismi ja selle elundite ehitus
analüüs - terviku algosadeks lahutav uurimine
andmed tunnetussüsteemi kaudu kogutavad algosad, mis muutuvad kasutatavaks/tähendust omavaks informatsiooniks vaid inimese peas vastava mõttemudeli (teooria) olemasolul, süsteemi(de) kontekstis
anne – inimese sünnipärane eeldus, suurim rahvuslik rikkus. Väärindatud anne on talent.
anoomia - sotsiaalne pinge, mis võib kujuneda kujutlusest, et norme pole või kahe teineteist välistava ülesande korraga täitmisel
antipaatia - vastumeelsus, ebameeldivus, vastikus, alati vastastikune süvenev tunne
apaatia - ükskõiksus, osavõtmatus ümbritseva suhtes
areng - süsteemi täiustumise suunas toimuvate kvalitatiivsete üleminekute jada
arvamus - veendumusel v. oletusel rajanev seisukoht, mõte, hinnang kellegi v. millegi suhtes
asjatundja - konkreetses valdkonnas kompetentne inimene, kellel on välja kujunenud ettenägemise ja äratundmise võime
asotsiaalne - ebaühiskondlik, ühistundeta; ühiskonna huve mittearvestav v. kahjustav; ühiskonna huve mittearvestav
assimileeruma - samataoliseks muutuma, sarnastuma; ühte sulama. Liituma selliselt, et liituja loobub oma endisest kultuuriseosest ja võtab üle uued tavad, kombed, traditsioonid
atestatsioon – ametlik hinnang eelnevalt kehtestatud kriteeriumite süsteemi alusel, eriti töötaja ametitegevuse, tema tööalaste võimete ja omaduste kohta
autoriteet - staatuste kogum, mille alusel ühiskonna ja kultuuri kontekstis teised hindavad. Ootusi ületav käitumine tõstab inimese staatust, ootustele mittevastav langetab. Mitmes valdkonnas kõrge autoriteediga isikust kujuneb arvamusliider.
avalikkus – üldsus; üldsusele teadaolev
bakalaureuseõpe Bologna 3+2 õppesüsteemi esimene järk, mis magistriõppeta ei ole eraldi väärtuslik
bürokraatia - ametlik asjaajamine, dokumentide käitlemine täpses kooskõlas kehtiva korraga; valitsemisele spetsialiseerunud kõrgem ametnikkond, üks põhjendamatu autoriteedistruktuuri püsimise alustala, teine on salastatatus.
degenereeruma - manduma, alla käima, taandarenema
demagoogia - võtete kogum inimeste teadlikuks eksitamiseks;rahva, inimeste poolehoiu taotlemine petlike lubaduste ning tõe moonutamisega, tõena näiv vale
demograafia – statistika haru, andmetöötluse viis, mis ei ole teadus
demokraatia - rahvavõim; poliitilise korra vorm, kus riigi valitsemine toimub valimiste protseduuriga valitud saadikute kaudu. Kultuuri ja hariduse funktsioon (objektiivne kaassõltuvus), mis on kallis ja kohmakas.
depressioon – püsiv kurvameelsus, masendus, meeleolusurutis
deprivaatsus - pinge, mis kujuneb, kui inimene ei suuda taluda seda, et teda ümbritsevad inimesed, kelle hulka ta arvas end kuuluvat, on järsku kadunud või selja pööranud
determinatsioon - ettemääratus
diaad - kahe subjekti suhe, dialoog
dialektika - filosoofiline teadus vastandite ühtsusest, mille eelduseks on eristamine, väärtuseks (arusaamise eelduseks) kooskäsitlemine
dialoog - kahekõne, kõnelus kahe v. mitme isiku vahel; vestlus, mõttevahetus
didaktika - hariduse ja õpetamise teooria, õpetamisteadus
diletant - küllaldase ettevalmistuseta asjaarmastaja; isik, kes pealiskaudselt ja küündimatult tegutseb.
diskreetne - mittepidev, üksikväärtusi omav, ühene väärtus, mis ei muutu vaatepunkti muutudes
dispositsioon - lähtekoht. Dispositsioonide süsteemist sõltub inimkäitumine.
diskussioon - arutlus, vaidlus, arvamuste vahetamine
dispuut - täpsete reeglite järgi korraldatud intensiivne väitlus
dissident - teisitimõtleja
distsipliin - korraaustus
dünaamika - liikumine, arenemis- või muutumiskäik
düsfunktsionaalne - taotlustega vastuolus
edasisidestamine - oskus ette kujutada saavutamist vajavat tulemust ning otsuste ja nende täitmise protsesside jada selliselt, et iga protsessi tulemus sobib sisendiks järgmisele otsusele ja selle täitmise protsessile edu - soovitud seisund
eeskuju - isik, nähtus, toimimisviis, ese vm., mida jäljendatakse, mille järgi käiakse v. mille järgi tuleks käia
eesmärk - subjekti kujutlus tulevikust, mis tuleb saavutada konkreetseks tähtajaks ja mille saavutamiseks tuleb rakendada tahe pingutamiseks ning segavast loobumiseks
eetika - teadus moraalist, kõlblusõpetus
efektiivsus - mõjusus, tõhusus, vajalikke tulemusi andev
eksam – õppevorm varasemalt omandatud üksikute elementide süsteemiks põimimise oskuse tõestamiseks
ekspert - mingi ala asjatundja. Kui omal jõudu ei ole, on odavam kutsuda nõunik või grupp eksperte, selle asemel et otsustamist aina edasi või tagasi lükata ning ebaõnnestunud otsuseid muudkui parandada ja varjata
ekstrapoleerimine - nähtuse ühe osa jälgimisel tehtud järelduste laiendamine nähtuse teisele osale; üksikute näitajate põhjal aegridade tulevikuväärtusi arvutamine
ekstreemne - äärmuslik
ekvivalent - ese või suurus, millega teist, sama väärtusega eset või suurust saab asendada või väljendada
element - isereguleeruva süsteemi algosa, milles peegeldub terviklik süsteem
eliit - paremik, valituim osa
elujõud - jõud elus tegutsemiseks, läbilöömiseks, toimetulemiseks; eluvõime, eluenergia
elukaar - inimese elukäik sünnist surmani
emigrant - kodumaalt lahkunu, väljarännanu; pagulane
empaatia - inimese võime tunda teise inimese tundeid
eneseanalüüs - oma iseloomu, võimete jms. analüüs
erakond - ideoloogiline või poliitiline rühmitis
eriala - teaduse, tehnika, kunsti vms. kitsam, suhteliselt kindlamini piiritletud ala; spetsiaalala, spetsialiteet
eriarvamus - erinev, lahkuminev arvamus v. seisukoht mingis küsimuses
eruditsioon - avar silmaring, haritus, õpetatus konteksti hoomamiseks
eskapism - sotsiaalne pinge, kus väljapääsuks eelistatakse põgenemist
fakt - see, mis tõesti on toimunud v. eksisteerinud, mis tõesti toimub v. eksisteerib, tõsiasi, tõik.
fenomen - sotsiaalne, vaimne, psüühiline, füüsiline vms nähtus, nähtumus
formaalne - vormist lähtuv, ametlik, paberlik
fundamentaalne - põhiline, põhjapanev
funktsionaalne – kaassõltuvuslik, talitluslik
funktsionaalne kirjaoskus - inimese võime aru saada, kuidas elu kulgeb ja ühiskond toimib
funktsioneerima - talitlema, toimima
funktsioon - objektiivne kaassõltuvus, mille kaudu selgub olemus
fülogenees - loom- ja taimorganismide rühmade jms, samuti elundite v. elundkondade, süsteemide, nähtuste, protsesside evolutsiooniline tekkimine ja arenemine
füsioloogia - õpetus terve inimese organismi ja selle alasüsteemide funktsioneerimisest, muutumisest ja arengust
genees - teke, tekkelugu; areng, arengulugu
generalist - mingi valdkonna spetsialist, kes suudab hoomata tervikut – süsteemi metasüsteemide süsteemis ja luua spetsialistidele koostööks vajalikud eeldused
genotsiid - rahvuse või elanikkonna täielik v. massiline hävitamine rassilistel, rahvuslikel, usulistel vm. põhjustel
haldamine - subjekti tähelepanu objekt, kui kõne all on materiaalsed väärtused. Haldamise vahendiks on hooldus, et saavutada otstarbekas kasutus.
haridus - õppe, kasvatuse ja kogemuse ühtsus. Protsessina on haridus elukestev valmisolekute kujunemise jada. Nähtusena on haridus subjekti karakteristik, isiksuse arengutaseme näitaja, mis ei korreleeru kogutud diplomite hulgaga või õppeasutustes veedetud aastate arvuga.
heuristika - uute teadmiste avastamise v. teadmiste omandamise võtted; neid käsitlev teadusharu
hinnang - hindav arvamus, tähelepanekutel, vaatlustel v. ka statistikal põhinev otsustus millegi v. kellegi kohta. Kriteeriumite süsteemi olemasolu on eelduseks minevikus toimunu hindamiseks.
hirm - erutusseisund, mida põhjustab selgesti tajutav oht, suur kartus
histoloogia - teadus inim- ja loomorganismide kudedest, koeõpetus
hoiak - käitumislaad, käitumine, olek.suhtumine, suhtumislaad. Dispositsioonide süsteemi üks elemente
humaansus - inimsus, inimväärikuse austamine, inimlikkus
humanism – inimese ja inimväärse elu kõige olulisemaks eesmärgiks ja sihiks pidamine. Kui inimene on eesmärk, siis kõik muu on vahend inimväärse elu saavutamiseks.
häbi – kultuurikontekstis kujunev tunne, sobimatust käitumisest, ebaväärikast teost, alandavast olukorrast tingitud hingepiin, tugev kohmetus-, kahetsus- v. rahulolematustunne, piinlikkus. Häbitundeta isik on sotsiaalne invaliid.
hüpotees - mingi nähtuse seletamiseks esitatud tõestamata, ent ka kummutamata teaduslik oletus
ideaal - ettekujutus millestki kättesaamatult täiuslikust, milleni jõudmisest olulisem on pidev püüdlus selle saavutamise suunas
indentifitseerima - identsust kindlaks tegema, kedagi v. midagi kellenagi v. millenagi ära tundma
identiteet – kultuuri funktsioon, samastumine mingi grupiga, teadmine endast sotsiaalseis olukordades ja suhetes; eneseteadvus
ideoloogia - mitmesuguste ideede ja vaadete süsteem, hoiakute ideeline alus
immigrant - mingile maale alatiseks või pikemaks ajaks elama asunu, sisserännanu
immoraalne - moraali mitte tunnustav, moraaliväline
individuaalsus - teat. isikule v. nähtusele iseloomulik omaduste kogum, isiku- v. omapära
indiviid - elav süsteem, isend, üksikolend, individuaalsus, kes eristub aegruumis tegutsemise ja valgustatuse astme (intellektuaalse ja vaimse arengutaseme) järgi.
infrastruktuur - piirkonna majanduslikuks arenguks ja ühiskonna heaoluks vajalik süsteem; ühiskonna funktsioneerimiseks vajalike füüsiliste ja organisatsiooniliste tegurite süsteem
innovatsioon - sihiteadlik ja eesmärgipärane uuendus süsteemi funktsioneerimise muutmiseks
institutsioon - majanduslik, riiklik, poliitiline, kunstiline või muu sotsiaalne korraldus või tava
integreeruma - osadest tervikuks ühinema; integratsiooni läbi tegema, lõimuma. Liituma selliselt, et säilib endine kultuuriseos
interaktsioon – subjektide vastastikune . seos käitumuslikul alusel
interpretatsioon - tõlgendamine
intuitsioon - eelneval kogemusel põhinev (ette)aimav, vaistlik tunnetus; tõe vaistliku tunnetuse võime. tunnetus, usaldusväärne tundlikkus, kõhutunne
invariantne - muutumatuks jääv, samasugune
iseregulatsioon – juhtimise kõrgeim tase, iseeneslik süsteemi toimimine, mille korraldav mõju pärineb süsteemist enesest
isiksus – indiviidi sotsiaalne kvaliteet, inimese individuaalne olemus v. laad, tema käitumist määravate omaduste kogum
juht - kultuurikontekstis (kirjutamata reeglite süsteemis) kujunev inimeste hinnang innustavale eeskujule, asjatundjast eestvedajale. Juhiks peetakse.
juhtivtöötaja – ühiskonnaseostes (kirjutatud reeglite süsteemis) määratav formaalset otsustusõigust omav isik. Juhtivtöötajaks määratakse.
jõukus - varakus, nii vaimne kui materiaalne rikkus
kaitsemehhanism - organismi loomulik vastureaktsioon kahjulikele mõjudele
karakteristik - iseloomulikud tunnused. Näiteks käsitledes elu kui sotsiaalset nähtust, tuleb arvesse võtta elu karakteristikuid: sisu ja vorm, laad ja stiil, tähtsus, tähendus jne
karjäär - tõus teenistuses v. edu elus mingil alal. Karjäär ehk ametiredelil aina kõrgemale tõusmine sõltub inimeste võimekusest ületada ootusi, olla asjatundlik ja heasoovlik, toetav ja nõudlik eeskätt enda suhtes. Karjääri tehakse allumise ja täitmise, mitte juhtimise kaudu.
kasvatus - kasvamise saatmine inimese arenguks eeldusi loova keskkonna (tegurite süsteemi) loomise ja hoidmise läbi.
kausaalne - põhjuslik
keel - inimese olulisim suhtlemisvahend, mõtete ja tunnete vahendaja. Keel ei ole ainult ema- või võõrkeel. Keeleks saab lugeda ka kõikvõimalikke märkide ja sümbolite süsteeme – kehakeel, liiklusmärgid, arvutikeeled jne. Keel ei suhtle – suhtleb inimene kui keele ja meele ühtsus.
keskkond - –kõik, mis inimest ümbritseb ja millel on inimestele tähtsus ja tähendus. Keskkonna kui süsteemi alasüsteemid on materiaalne keskkond (loodus,- tehis- ja füüsiline), mittemateriaalne keskkond (vaimne, sotsiaalne ja psüühiline), virtuaalne keskkond (suuline, kirjalik, elektrooniline). Adekvaatne inimene tegutseb tänu keskkonnale seda luues ja parendades, mitte keskkonna arvelt.
kirjeldus - mingi eseme, isiku, looma, nähtuse, sündmuse v. olukorra olulisemate tunnuste ülevaatlik esitus suuliselt v. kirjalikult
klassifitseerima – viie reegli alusel (kogu hulga hõlmatus, kindla muutumatu aluse põhjal, elemendid peavad üksteist välistama, eristavaks tunnuseks ei tohi olla kõikide elementide sarnane osa, samm või abstraheerimise aste peab olema võrdne)klassidesse jaotama, liigitama; teat. klassi paigutama
kodakondne - riigi elanikkonda kuuluv isik, kel on selle riigi põhiseaduses ettenähtud õigused ja kohustused
kodanik - patrioot ja kes suudab ja tahab hoida oma kodu, kodumaad, riiki ja rahvast, ühiskonda ja kultuuri
kodanikutunne – ühiskonna- ja kultuuriteadvus, oma kodumaa seisukohtadelt lähtumine elunähtuste hindamisel ja käsitlemisel
kodanikuühiskond - inimeste omaalgatuslik koostöö oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks; seda koostööd võimaldavad institutsioonid ja ühendused
kodumaa - maa, riik, kust keegi on pärit v. mille kodakondne ta on
kogemus - kogemust saab omandada vaid isikliku läbielamise teel, kui midagi õnnestub või äpardub.Kogemustega kujuneb ettenägemise ja äratundmise võime, kui subjekt on võimeline praktikas läbi elatu läbi analüüsima ja mõtestama
kognitiivne dissonants - tunnetuslik ebakõla on psüühiline pinge, mis tekib teadliku mittenormatiivse käitumise tagajärjel inimese hirmust langenud staatuse ees (staatus tekib teiste inimeste silmade läbi) Tunnetusliku ebakõla leevendamiseks võib inimene siiralt andeks paluda. Või varjama, ilustama ja valetama asuda
kohtlema - kui üks või mõlemad vestluse pooled käsitlevad teist manipuleerimise objektina (mitte subjektina), kelle arvamus ei ole oluline ning kelle suhtes soovitakse üleolekut kohaldada
kohusetunne - oma kohuse, kohustuste tunnetus, mis kujuneb läbi kasvatuse
kohustus - ülesanne, toiming vms., mis kaasneb ametikoha, formaalse positsiooni või otsustusõigusega. Kohustus vastutada õiguste kasutamisest tekkivate tulemuste ja tagajärgede eest.
komme - ühiskonnale v. paikkonnale omane pärimuslik käitumisviis v. mingi sündmusega seotud tavakohane toiming, käitumise stereotüübid vastavalt kultuuri ja ühiskonna kontekstidele – arusaam sellest, kuidas on kohane käituda mingis olukorras ja situatsioonis
kommunikatsioon - suhtlus subjektide vahel, mille eelduseks on vajalikud keel ja meel, toon ja tempo, aeg ja ruum, usk ja usaldus, paatiline seos (vähemalt sümpaatia, empaatia, kompaatia), tunded ja mõtted, väärtused ja normid, müüdid ja tabud, voorused. Kommunikatsioon ja interaktsioon koosmõjus moodustavad suhtlemise.
Kompaatia - võime kaasa tunda teise muredele ja rõõmudele. Sügavate tunnete jagamine on vahend nende tunnete kordistamiseks – rõõm ja õnnetunne on kordades suuremad ja mure kordades väiksem.
Kompenseerima - hüvitama, heaks tegema
kompetentsus - asjatundlikkus, pädevus. Kompetentsuse moodustavad kvalifikatsiooni (teadmised+informeeritus+kogemus), motivatsiooni ja orientatsiooni ühtsus. Samuti ametialase, kutsealase ja erialase ettevalmistuse ühtsus.
komplekssus - mitmest osast koosnev, mitut ala haarav; mitmeti rakendatav, kasutatav vms; Süsteemi käsitlus võimalikult paljudest vaatepunktidest ning nii dialektilistes kui ka trialektilistes seostes
kompromiss - vastastikuse järeleandmisega saavutatud kokkulepe, kus mõlemad pooled on osaliselt või täielikult loobunud esialgsetest nõuetest.
konflikt - kokkupõrge, lahkheli vastandlike, erinevate seisukohtade, arvamuste v. vastandliku olemuse pinnal
konformsus sotsiaalsete standarditega kohanemus, muganemus; pinge, mis võib tekkida ühiskonnas, kui inimesed ei söanda olla iseseisvad ja tahavad käituda nagu keegi teine, püüavad mitte erineda