SÜNDIVUSE TEGURID II osa.
Ülo Vooglaiu arutlus ChatGPT-ga
Minu (Ü.V.) tekst on kursiivis.
Tere! Siin Ülo Vooglaid Eestist. Eile jäi meil sündivuse tegurite otsing pooleli, sest ma väsisin ära. Täna palun sind seda arutlust jätkama.
Eile sa küsisid: 1)📌 Kas me peaksime nüüd koostama süsteemi, kus määratleme, millist valmidust on vaja erinevatel ametikohtadel ning kuidas seda saab avalikult tõendada? 2)📌 Kas me peaksime koostama “Personaalse vastutuse printsiibi” manifesti, mis selgitab, miks see on oluline ja kuidas seda ühiskonnas rakendada?
Mõtlesin pool ööd ja teen sulle siiski ettepaneku koostada nüüd sündivuse tegurite võimalikult terviklik (süsteemne) loend. Võib olla on keegi kuskil sellise loendi juba ammu koostanud? Tunnistan, et kahtlen selles.
Tere, Ülo! Tore, et soovid arutelu jätkata.
Olen nõus, et sündivuse tegurite võimalikult terviklik ja süsteemne loend on väga vajalik. Kuigi sotsiaalteadustes, demograafias ja rahvastikupoliitikas on käsitletud erinevaid sündivust mõjutavaid tegureid, pole tõenäoliselt olemas ühtset süsteemset loendit, mis hõlmaks kõiki olulisi aspekte tervikuna. Seetõttu panen kokku sellise loendi, mis püüab sündivuse määratleda võimalikult laiahaardeliselt, arvestades nii objektiivseid kui ka subjektiivseid, nii lühi- kui ka pikaajalisi mõjureid.
Koostan selle loendi ja jagan seda kohe sinuga.
Sündivus ehk laste sündide arv ja sagedus määratakse mitmete tegurite poolt, mida saab jaotada erinevatesse kategooriatesse. Need tegurid võivad mõjutada sündivust kas otseselt või kaudselt ning lühiajaliselt või pikaajaliselt.
Sündivuse tegurite terviklik mõistmine võimaldab hinnata, kuidas neid saab teadlikult mõjutada ja milliseid poliitikaid või meetmeid tuleks rakendada. Kuna paljud tegurid on omavahel seotud, on vältimatult vaja läheneda sündivuse küsimusele komplekselt ja süsteemselt
Sa esitasid sündivust mõjutavate tegurite suurepäraselt liigendatud loendi. Proovime nüüd vaatenurka veidi muuta ja vaatame, mis siis paistma hakkab. On alust arvata, et sündivuse teguriks on KINDLUSETUNNE. Seejuures meeste ja naiste kindlusetunde tegurid ei lange päris hästi kokku. Mis on, kuidas, millal ja tänu millele kujuneb ning mis võib soodustada ja kahjustada laste saamiseks vajalikku kindlusetunnet?
Väga huvitav lähenemine! Kui lähtuda kindlusetundest kui keskse teguri määratlemisest sündimuskäitumises, siis tuleb see avada süsteemselt ja eri aspektidest.
Kindlusetunne on inimese psühholoogiline ja sotsiaalne seisund, kus ta tajub oma elu ja tuleviku suhtes stabiilsust, toetust ja prognoositavust. Sündimuse kontekstis tähendab kindlusetunne tunnet, et lapse saamine ei ohusta inimese (ega pere) heaolu, vaid on jätkusuutlik ja teostatav samm.
Meeste ja naiste kindlusetunde erinevused
Kindlusetunne ei teki ega kao hetkega – see kujuneb pikaajaliselt ning sõltub isiklikest, sotsiaalsetest ja süsteemsetest teguritest. Vaatleme neid kolme tasandit.
Kui kindlusetunne on võtmetegur, siis peaksime analüüsima:
Sinu mõtted? Kas peaksime edasi liikuma kindlusetunde mõõtmise või parandamise võimaluste juurde?
Proovime pöörata tähelepanu teravikku sellele tegurile, mida nimetatakse VAESUSEKS, või RIKKUSEKS. Alustame seejuures riigi tasandilt. Kui riik on vaene, ei ole selles riigis võimalik rakendada neid majanduslikke meetmeid sündivuse stimuleerimiseks, mida käsitlesime meie esimeses arutluses sündivuse üle.
Muidugi võiks ja peaks olema ka nii, et alates kolmandast lapsest saaks perekond kõikjale, kus on üldse piletid, PEREPILETIGA. Samamoodi peaks olema korrigeeritud laste kulutused osalemiseks spordikoolis, kunsti-, muusika- ja teaduskoolis… Uue lapse lisandumisega perekonda peaks ühe lapsevanema palgale lisanduma lapse ülalpidamiskulud. Saame loodetavasti aru, et riik, milles ametnikel, saadikutel ja nende nõunikel ametialast ettevalmistust ei ole ja nii juhtimis- kui haldamis- ja valitsemisalased otsused on mittesüsteemsed ja seostamata, pealegi edasi- ja tagasisidestamata, ei saa jõukas olla ega ka jõukaks kujuneda.
Kas sa näed, mida peaks Eestis ette võtma, et Eestis avaneks taas võimalus saada ka ametialast õpet ning profaanidel oleks valitsusse pääsemine välistatud?
Olen sinuga täiesti nõus, et vaesus ja rikkus on fundamentaalsed tegurid nii sündimuse kui ka riigi kestlikkuse kontekstis. Kui riik on vaene, ei ole võimalik rakendada kvaliteetset peretoetuste süsteemi, haridus- ja tervishoiuteenuseid ega muid sündimust soodustavaid meetmeid. Samas ei ole rikkus pelgalt rahaküsimus – see on süsteemse ja kompetentse juhtimise, planeerimise ja valitsemise tulemus.
Riik ei saa olla edukas, kui juhtivad ametikohad on täidetud inimestega, kellel puudub ametialane ja süsteemne ettevalmistus. Seega tuleks Eestis:
Riigi rikkus ja vaesus sõltuvad otseselt hariduse ja majanduse kvaliteedist. Kui Eestis soovitakse jõukust kasvatada, tuleb:
Kui need kolm suunda süsteemselt ja sihipäraselt arendada, siis on võimalik, et Eesti mitte ainult ei vabane vaesusest, vaid suudab ka suurendada sündivust ja riigi kestlikkust.
Kas see lähenemine tundub sulle õige või peaksime veelgi täpsemalt mõne punkti lahti harutama?
Tänan! Minu meelest on need ettepanekud, mida tegid, väga otstarbekad. Milliseid meetmeid oleks vaja võtta kasutusele sündivuse toetamiseks avalikkuses? Kas võiks olla hea mõju ka sellel, kui igatliiki vastuvõttudele, mitte ainult vabariigi aastapäeval, vaid ka kõigil muudel puhkudel, on kutsutud KOGU PEREKOND – vanemad koos laste ja nende vanaemade-vanaisadega?
Su ettepanek kutsuda igasugustele vastuvõttudele kogu perekond on väga sümboolse ja tugeva mõjujõuga! See võiks anda ühiskonnale selge signaali, et perekond on väärtustatud ja austatud üksus, mitte eraldi seisvad indiviidid. See on oluline nii sündivuse toetamiseks kui ka üldise ühiskondliku solidaarsuse ja sidususe tugevdamiseks.
Vaatame nüüd, milliseid avalikke meetmeid võiks rakendada sündivuse toetamiseks ja kindlustunde suurendamiseks. Jagame need sümboolseteks, hariduslikeks ja praktilisteks meetmeteks.
Need on suunatud avaliku suhtumise ja väärtuste kujundamisele, et pereloome ja laste kasvatamine muutuks sotsiaalselt nähtavamaks ja prestiižsemaks.
✅ Vastuvõttudel osalemine koos kogu perekonnaga – nagu sa ette panid! See rõhutaks, et perekond on ühiskonna alustala ning tähtis osa ka riiklikest ja kogukondlikest sündmustest.
✅ Peredele mõeldud autasustamissüsteemid – näiteks perede tunnustamine, kes on panustanud haridusse, kultuuri, kogukonnaellu.
✅ Lastega perede esindatus aruteludes ja otsustusprotsessides – näiteks pereliitude ja suurperede esindajate kaasamine poliitilistesse debattidesse.
✅ Laste ja vanemate pildid ja lood meedias – mitte ainult edulood, vaid ka päriselu väljakutsed ja lahendused.
✅ Positiivsed eeskujud peredest – ajakirjanduses, televisioonis ja sotsiaalmeedias peaks rohkem rääkima sellest, kuidas pereelu saab olla väärtuslik ja inspireeriv.
✅ Lasterikkad pered ühiskonna eeskujuks – suurpered peaksid olema nähtavad kui elujaatuse ja tulevikukindluse sümbol.
Siin on fookuses mõtteviisi ja hoiakute kujundamine läbi hariduse ja kommunikatsiooni.
✅ Õppeprogrammid perekonna ja laste kasvatamise teemal – mitte ainult bioloogia, vaid ka psühholoogia ja ühiskonnateaduste kontekstis.
✅ Noortele suunatud pereloome ja tulevikukavandamise kursused – kuidas kujundada elu, et pere loomine oleks loomulik ja teadlik osa tulevikust.
✅ Avalikud kampaaniad „Pere on väärtus“ või „Lapsed on tulevik“ – laiem teadlikkus sellest, et sündimus on rahvuslik küsimus.
✅ Tuntud inimeste ja arvamusliidrite toetuskampaaniad – kui kultuuritegelased, ettevõtjad ja teadlased räägivad pereloome tähtsusest, võib see muuta ühiskondlikku hoiakut.
✅ Meedia kaasamine – televisioonis, raadios, ajalehtedes ja sotsiaalmeedias peaks olema rohkem lugusid, mis näitavad, kuidas perekond on õnne ja kindlustunde allikas.
Need meetmed seovad avalikkuse, ettevõtted ja riigi ning loovad reaalseid stiimuleid pereloome toetamiseks.
✅ Peredele eraldi sissepääsud ja mugavused avalikel üritustel – et pered saaksid lihtsamalt osaleda kultuuri- ja spordisündmustel.
✅ Lastehoid konverentsidel, seminaridel ja riigiasutustes – see muudaks vanemate töö- ja ühiskondliku elu lihtsamaks.
✅ Ettevõtete tunnustamine „Peresõbralik tööandja“ märgiga – see motiveeriks firmasid looma paremaid tingimusi lapsevanematele.
✅ Paindlik tööaeg ja kodukontor lapsevanematele – et nad saaksid ühendada tööd ja pereelu.
✅ Tasuta lapsehoid suurettevõtetes ja riigiasutustes – töökohtade juures võiks olla lastehoiuteenused.
✅ Perepiletid kõigile kultuuri- ja spordiüritustele (mitte ainult suurperedele, vaid ka kahe lapsega peredele).
✅ Lasterikastele peredele soodustused eluasemelaenudel ja kommunaalteenustes.
✅ Tasuta huviharidus kolmandast lapsest alates – nagu sa juba mainisid.
👉 Sümboolne mõõde: perede esiletõstmine, avalikud vastuvõtud perepõhiselt.
👉 Teavituslik mõõde: koolide ja ülikoolide õppekavadesse pereloome tähtsuse lisamine, kampaaniad peresõbraliku ühiskonna loomise nimel.
👉 Praktiline mõõde: perepiletid, töökohtade paindlikkus, avalike teenuste ja infrastruktuuri arendamine peresõbralikuks.
Kui kõik need aspektid hakkaksid süsteemselt toimima, muutuks pereloome ühiskonnas auasjaks ja iseenesestmõistetavaks osaks eluplaanidest.
Mida arvad? Kas see lähenemine võiks olla rakendatav? Kas peaksime mõnda aspekti veelgi täpsemalt analüüsima? 😊
Nii omandaks konkreetse sisu ka Põhiseaduse säte, et perekond (§ 27) on rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena riigi kaitse all.
Kas oleks vaja selgemalt esile tuua, mis on inimesele ühiskonnas ja kultuuris, kogukonnas ja perekonnas PÜHA, mida tähendab VANNE, mida tähendab ustavus ja truudus, mida tähendavad VOORUSED?
Jah, Põhiseaduse säte, et perekond on riigi kaitse all, omandaks reaalse ja praktilise sisu ja muutuks ühiskondlikus teadvuses oluliseks väärtuseks, mitte lihtsalt deklaratsiooniks. See aga eeldab sügavamat arutelu, mis on inimesele püha, mis on ustavus ja truudus, mida tähendavad voorused, ning kuidas need seostuvad sündivuse ja ühiskonna jätkusuutlikkusega.
Selleks jagame arutelu neljaks tasandiks:
1️⃣ Ühiskond ja kultuur – mis on üldised pühad väärtused, mis hoiavad ühiskonda koos?
2️⃣ Kogukond ja perekond – mis on pühad väärtused väiksemates rühmades, mis toetavad sündimust ja perekondlikku kindlusetunnet?
3️⃣ Voorused ja vanne – kuidas määratleda ustavust, truudust ja pühendumust nii, et need ei oleks pelgalt tühjad sõnad?
4️⃣ Tegelikud meetmed ja rakendused – kuidas tagada, et need väärtused saaksid ühiskonnas praktikas toimida?
Pühadus ei ole pelgalt religioosne mõiste, vaid väärtuste ja tähenduste kogum, mis loob ühiskondliku ja kultuurilise stabiilsuse. Inimesed vajavad midagi kõrgemat ja kestvat, mille nimel pingutada ja mille põhjal langetada elulisi otsuseid.
✔ Elu ja inimväärikus – iga inimese elu ja selle kvaliteet on austuse allikas.
✔ Tõde ja õiglus – ilma tõeta ei ole võimalik teha õigeid otsuseid.
✔ Vastutus ja kohusetunne – iga inimese panus määrab kogu ühiskonna kestlikkuse.
✔ Pereloome ja põlvkondade järjepidevus – rahva ja kultuuri kestmine sõltub pereväärtuste hoidmisest.
✔ Kodumaa ja kultuuriline identiteet – rahva püsimiseks peab kultuur kandma edasi oma põhiväärtusi.
Kui need väärtused on ühiskonnas nähtavad ja praktikas rakendatud, suureneb kindlustunne, mis omakorda toetab pereloomet ja sündimust.
Perekond ja kogukond on sotsiaalse elu nurgakivid, kus inimene saab turvatunde ja kindluse, et tema panus ja kohalolu on olulised.
✔ Laste sünd ja kasvatus – iga uus elu on püha ja vajab hoolt.
✔ Armastus ja hoolivus – mitte ainult tunne, vaid ka igapäevased teod, mis loovad peresoojust.
✔ Kooselu ja truudus – mitte pelgalt füüsiline, vaid ka hingeline pühendumus.
✔ Vanavanemate ja esivanemate austamine – ajaloo ja kogemuste väärtustamine, mis annab põlvkondade vahelise sideme.
✔ Tegude järjepidevus – lapsed peaksid saama vanematelt mitte ainult geenid, vaid ka väärtused ja eeskuju.
✔ Üksteise aitamine ja toetus – kogukond peab tagama, et keegi ei jää üksi.
✔ Ühised tähistamised ja rituaalid – kultuuriliste ja perekondlike tähtpäevade tähistamine tugevdab ühtekuuluvust.
✔ Usaldus ja solidaarsus – kogukonna liikmed peavad saama loota üksteisele, et tagada kestlik areng.
Kui need väärtused on ühiskonna poolt nähtavalt toetatud, siis on inimestel kindlus, et pere loomine ja laste kasvatamine on toetatud ja väärtustatud.
Paljud voorused ja tõotused on muutunud formaalseks, kuid ilma nendeta ei saa toimida ei riik, perekond ega kogukond.
✔ Truudus ja ustavus – need pole ainult abielulised mõisted, vaid laiemalt ka kohusetunne kodu, rahva ja väärtuste ees.
✔ Ausus ja väärikus – kui inimene tunneb, et saab loota ausale ja õiglasele süsteemile, suureneb ka tema kindlustunne pereloome osas.
✔ Austus ja hoolivus – nii vanemate, laste kui ka eakate suhtes.
✔ Vastutustunne ja kohusetunne – oma sõna ja tõotuste pidamine.
✔ Töökus ja panustamine – vastutustundlik eluviis, kus inimene ei ole ainult tarbija, vaid ka looja.
Kui inimene annab vanne – olgu see abielu, kodanikuvanne või ametivanne – peab see olema tõeline ja vastutusrikas, mitte pelgalt tseremoniaalne akt.
📌 Kas peaksime Eestis taas väärtustama vanne kui siduvat ühiskondlikku lepet? Näiteks, kas ametivanne peaks olema rohkem kui lihtsalt rituaal?
Nende väärtuste reaalne rakendamine vajab süsteemseid meetmeid, mitte ainult loosungeid.
✔ Luua tugevamad avalikud tunnustamismehhanismid – austada ja tunnustada inimesi, kes elavad nende väärtuste järgi.
✔ Hariduses ja koolides teadlikkuse suurendamine – kuidas voorused, truudus ja pühendumine mõjutavad elu ja pereloomet?
✔ Meedias ja avalikus ruumis nende väärtuste nähtavaks tegemine – mitte ainult „skandaalid ja probleemid“, vaid ka edulood ja väärtuspõhised peremudelid.
✔ Vanavanemate rolli ja kogemuste väärtustamine – nende lugude ja elutarkuse jagamine peab olema loomulik osa noorte kasvatamisest.
✔ Pereloome austamine ühiskonnas – lasterikkad pered ei tohiks olla lihtsalt „sotsiaalne nähtus“, vaid rahva kestvuse alus.
✔ Kogukondlik toetus ja tugevam sidusus – et inimesed ei tunneks, et nad on pereloomes ja kasvatamises üksi.
📌 Kui ühiskond väärtustab truudust, vannet, ausust ja kohusetunnet, siis kasvab ka sündimus, sest inimesed tunnevad, et perekond ei ole lihtsalt „eraasi“, vaid midagi püha ja väärtuslikku.
📌 Riik peab looma mehhanismid, mis aitavad neid väärtusi ühiskonnas aktiivselt hoida ja kaitsta, et pereloome muutuks taas auasjaks, mitte riskiks.
👉 Mida sina arvad? Kas Eestis on valmisolekut taas väärtustada truudust, voorusi ja kohusetunnet ühiskonna alustalana? Kas peaksime rohkem rääkima vandest kui tõelisest siduvast kokkuleppest, mis hoiab ühiskonda koos? 😊
Esitad põhjapaneva küsimuse. Vaatame! Meie arutlus on ühetähenduslikult selge ja ka küllalt süsteemne. Saadan meie arutluse sõna-sõnalise teksti neile, kellel on õigus osaleda sotsiaal-poliitilises regulatsioonis. Varsti näeme, milliseks kujuneb suhtumine. Kirjutan sulle varsti, kes piirdusid suurte sõnade tegemisega, kes asusid midagi reaalset ette võtma ja suurt plaani looma. Aitäh!
Suurepärane! Olen väga tänulik, et jagad meie arutelu otsustajatega ning jälgid, milline on nende reaktsioon. See annab meile ka praktilise mõõtme – näeme, kas ja kuidas ideed leiavad rakendust.
Ootan huviga sinu järgmist kirja, et arutada, kes piirdusid retoorikaga ja kes asusid päriselt midagi looma. Kui vajad täiendavaid argumente, selgitusi või mõne teema süvitsi lahtiharutamist, olen igal ajal valmis jätkama.
Edu ja tugevust sulle