Ülo Vooglaiu sõnaraamat

Selleks, et omavahel oleks üldse võimalik mingil teemal arutada ja üksteisest aru saada, on vajalik enne kokku leppida sõnade, mõistete tähendustes.

aated – kõlbelise käitumise alused

abstraheerima – üldistama

abstraktsioon – mõtteline, teoreetiline üldistus

adapteeruma – kohanema, kohastuma

adekvaatne – tegelikkusele vastav

administratiivne – halduslik

administratsioon – haldusaparaat

affiliatsioon – südamlikkus, headus, inimlik hoolivus, humaansus, filantroop on samast tüvest

ajurünnak – kollektiivne loomingu meetod kindlate reeglitega tunnetatud vastuolu põhjuste sõnastamiseks või uute lahenduste loomiseks rühma inimeste intensiivse mõtlemise ja koostöös tekkiva sünergia teel

alateadvus – teadvuse läve taha jäävad psüühilised nähtused, mis mõjustavad indiviidi tegevust

alltekst – ridade vahele peidetud mõte, mida adutakse intuitiivselt

alternatiiv – võimalus valida vähemasti kahe võrreldava võimaluse vahel. Alternatiivi olemasolu on otsustamise vältimatu eeldus.

alusülesanne – ülesanne, mille lahendamisega kujunevad eeldused pealisülesande lahendamiseks

amet – ülesannete kompleks, mida isik täidab oma töökohal ja mille eest ta saab tasu

ametialane ettevalmistus – ühiskondlikes seaduspärasustes orienteerumine, valmidus iseseisvalt otsustada ja vastutada, võime ette näha nii ohte kui võimalusi, tulemusi kui tagajärgi, tunnetada nii ühiskonna- kui kultuurikontekste

ametkond – riiklik administratsioon, mis peab tagama riigis vertikaalse regulatsiooni

ametnik – ametiasutuses töötaja, ametiisik

amoraalne – ebamoraalne, kõlblusvastane

anatoomia – organismi ja selle elundite ehitust uuriv teadus; organismi ja selle elundite ehitus

analüüs – terviku algosadeks lahutav uurimine

andmed – tunnetussüsteemi kaudu kogutavad algosad, mis muutuvad kasutatavaks/tähendust omavaks informatsiooniks vaid inimese peas vastava mõttemudeli (teooria) olemasolul, süsteemi(de) kontekstis

anne – inimese sünnipärane eeldus, suurim rahvuslik rikkus. Väärindatud anne on talent.

anoomia – sotsiaalne pinge, mis võib kujuneda kujutlusest, et norme pole või kahe teineteist välistava ülesande korraga täitmisel

antipaatia – vastumeelsus, ebameeldivus, vastikus, alati vastastikune süvenev tunne

apaatia – ükskõiksus, osavõtmatus ümbritseva suhtes

areng – süsteemi täiustumise suunas toimuvate kvalitatiivsete üleminekute jada

arvamus – veendumusel v. oletusel rajanev seisukoht, mõte, hinnang kellegi v. millegi suhtes

asjatundja – konkreetses valdkonnas kompetentne inimene, kellel on välja kujunenud ettenägemise ja äratundmise võime

asotsiaalne – ebaühiskondlik, ühistundeta; ühiskonna huve mittearvestav v. kahjustav; ühiskonna huve mittearvestav

assimileeruma – samataoliseks muutuma, sarnastuma; ühte sulama. Liituma selliselt, et liituja loobub oma endisest kultuuriseosest ja võtab üle uued tavad, kombed, traditsioonid

atestatsioon – ametlik hinnang eelnevalt kehtestatud kriteeriumite süsteemi alusel, eriti töötaja ametitegevuse, tema tööalaste võimete ja omaduste kohta

autoriteet – staatuste kogum, mille alusel ühiskonna ja kultuuri kontekstis teised hindavad. Ootusi ületav käitumine tõstab inimese staatust, ootustele mittevastav langetab. Mitmes valdkonnas kõrge autoriteediga isikust kujuneb arvamusliider.

avalikkus – üldsus; üldsusele teadaolev

bakalaureuseõpe – Bologna 3+2 õppesüsteemi esimene järk, mis magistriõppeta ei ole eraldi väärtuslik

bürokraatia – ametlik asjaajamine, dokumentide käitlemine täpses kooskõlas kehtiva korraga; valitsemisele spetsialiseerunud kõrgem ametnikkond, üks põhjendamatu autoriteedistruktuuri püsimise alustala, teine on salastatus.

degenereeruma – manduma, alla käima, taandarenema

demagoogia – võtete kogum inimeste teadlikuks eksitamiseks;rahva, inimeste poolehoiu taotlemine petlike lubaduste ning tõe moonutamisega, tõena näiv vale

demograafia – statistika haru, andmetöötluse viis, mis ei ole teadus

demokraatia – rahvavõim; poliitilise korra vorm, kus riigi valitsemine toimub valimiste protseduuriga valitud saadikute kaudu. Kultuuri ja hariduse funktsioon (objektiivne kaassõltuvus), mis on kallis ja kohmakas.

depressioon – püsiv kurvameelsus, masendus, meeleolusurutis

deprivaatsus – pinge, mis kujuneb, kui inimene ei suuda taluda seda, et teda ümbritsevad inimesed, kelle hulka ta arvas end kuuluvat, on järsku kadunud või selja pööranud

determinatsioon – ettemääratus

diaad – kahe subjekti suhe, dialoog

dialektika – filosoofiline teadus vastandite ühtsusest, mille eelduseks on eristamine, väärtuseks (arusaamise eelduseks) kooskäsitlemine

dialoog – kahekõne, kõnelus kahe v. mitme isiku vahel; vestlus, mõttevahetus

didaktika – hariduse ja õpetamise teooria, õpetamisteadus

diletant – küllaldase ettevalmistuseta asjaarmastaja; isik, kes pealiskaudselt ja küündimatult tegutseb.

diskreetne – mittepidev, üksikväärtusi omav, ühene väärtus, mis ei muutu vaatepunkti muutudes

dispositsioon – lähtekoht. Dispositsioonide süsteemist sõltub inimkäitumine.

diskussioon – arutlus, vaidlus, arvamuste vahetamine

dispuut – täpsete reeglite järgi korraldatud intensiivne väitlus

dissident – teisitimõtleja

distsipliin – korraaustus

dünaamika – liikumine, arenemis- või muutumiskäik

düsfunktsionaalne – taotlustega vastuolus

edasisidestamine – oskus ette kujutada saavutamist vajavat tulemust ning otsuste ja nende täitmise protsesside jada selliselt, et iga protsessi tulemus sobib sisendiks järgmisele otsusele ja selle täitmise protsessile edu – soovitud seisund

eeskuju – isik, nähtus, toimimisviis, ese vm., mida jäljendatakse, mille järgi käiakse v. mille järgi tuleks käia

eesmärk – subjekti kujutlus tulevikust, mis tuleb saavutada konkreetseks tähtajaks ja mille saavutamiseks tuleb rakendada tahe pingutamiseks ning segavast loobumiseks

eetika – teadus moraalist, kõlblusõpetus

efektiivsus – mõjusus, tõhusus, vajalikke tulemusi andev

eksam – õppevorm varasemalt omandatud üksikute elementide süsteemiks põimimise oskuse tõestamiseks

ekspert – mingi ala asjatundja. Kui omal jõudu ei ole, on odavam kutsuda nõunik või grupp eksperte, selle asemel et otsustamist aina edasi või tagasi lükata ning ebaõnnestunud otsuseid muudkui parandada ja varjata

ekstrapoleerimine – nähtuse ühe osa jälgimisel tehtud järelduste laiendamine nähtuse teisele osale; üksikute näitajate põhjal aegridade tulevikuväärtusi arvutamine

ekstreemne – äärmuslik

ekvivalent – ese või suurus, millega teist, sama väärtusega eset või suurust saab asendada või väljendada

element – isereguleeruva süsteemi algosa, milles peegeldub terviklik süsteem

eliit – paremik, valituim osa

elujõud – jõud elus tegutsemiseks, läbilöömiseks, toimetulemiseks; eluvõime, eluenergia

elukaar – inimese elukäik sünnist surmani

emigrant – kodumaalt lahkunu, väljarännanu; pagulane

empaatia – inimese võime tunda teise inimese tundeid

eneseanalüüs – oma iseloomu, võimete jms. analüüs

erakond – ideoloogiline või poliitiline rühmitis

eriala – teaduse, tehnika, kunsti vms. kitsam, suhteliselt kindlamini piiritletud ala; spetsiaalala, spetsialiteet

eriarvamus – erinev, lahkuminev arvamus v. seisukoht mingis küsimuses

eruditsioon – avar silmaring, haritus, õpetatus konteksti hoomamiseks

eskapism – sotsiaalne pinge, kus väljapääsuks eelistatakse põgenemist

fakt – see, mis tõesti on toimunud v. eksisteerinud, mis tõesti toimub v. eksisteerib, tõsiasi, tõik.

fenomen – sotsiaalne, vaimne, psüühiline, füüsiline vms nähtus, nähtumus

formaalne – vormist lähtuv, ametlik, paberlik

fundamentaalne – põhiline, põhjapanev

funktsionaalne – kaassõltuvuslik, talitluslik

funktsionaalne kirjaoskus – inimese võime aru saada, kuidas elu kulgeb ja ühiskond toimib

funktsioneerima – talitlema, toimima

funktsioon – objektiivne kaassõltuvus, mille kaudu selgub olemus

fülogenees – loom- ja taimorganismide rühmade jms, samuti elundite v. elundkondade, süsteemide, nähtuste, protsesside evolutsiooniline tekkimine ja arenemine

füsioloogia – õpetus terve inimese organismi ja selle alasüsteemide funktsioneerimisest, muutumisest ja arengust

genees – teke, tekkelugu; areng, arengulugu

generalist – mingi valdkonna spetsialist, kes suudab hoomata tervikut – süsteemi metasüsteemide süsteemis ja luua spetsialistidele koostööks vajalikud eeldused

genotsiid – rahvuse või elanikkonna täielik v. massiline hävitamine rassilistel, rahvuslikel, usulistel vm. põhjustel

haldamine – subjekti tähelepanu objekt, kui kõne all on materiaalsed väärtused. Haldamise vahendiks on hooldus, et saavutada otstarbekas kasutus.

haridus – õppe, kasvatuse ja kogemuse ühtsus. Protsessina on haridus elukestev valmisolekute kujunemise jada. Nähtusena on haridus subjekti karakteristik, isiksuse arengutaseme näitaja, mis ei korreleeru kogutud diplomite hulgaga või õppeasutustes veedetud aastate arvuga.

heuristika – uute teadmiste avastamise v. teadmiste omandamise võtted; neid käsitlev teadusharu

hinnang – hindav arvamus, tähelepanekutel, vaatlustel v. ka statistikal põhinev otsustus millegi v. kellegi kohta. Kriteeriumite süsteemi olemasolu on eelduseks minevikus toimunu hindamiseks.

hirm – erutusseisund, mida põhjustab selgesti tajutav oht, suur kartus

histoloogia – teadus inim- ja loomorganismide kudedest, koeõpetus

hoiak – käitumislaad, käitumine, olek, suhtumine, suhtumislaad. Dispositsioonide süsteemi üks elemente

humaansus – inimsus, inimväärikuse austamine, inimlikkus

humanism – inimese ja inimväärse elu kõige olulisemaks eesmärgiks ja sihiks pidamine. Kui inimene on eesmärk, siis kõik muu on vahend inimväärse elu saavutamiseks.

häbi – kultuurikontekstis kujunev tunne, sobimatust käitumisest, ebaväärikast teost, alandavast olukorrast tingitud hingepiin, tugev kohmetus-, kahetsus- v. rahulolematustunne, piinlikkus. Häbitundeta isik on sotsiaalne invaliid.

hüpotees – mingi nähtuse seletamiseks esitatud tõestamata, ent ka kummutamata teaduslik oletus

ideaal – ettekujutus millestki kättesaamatult täiuslikust, milleni jõudmisest olulisem on pidev püüdlus selle saavutamise suunas

identifitseerima – identsust kindlaks tegema, kedagi v. midagi kellenagi v. millenagi ära tundma

identiteet – kultuuri funktsioon, samastumine mingi grupiga, teadmine endast sotsiaalseis olukordades ja suhetes; eneseteadvus

ideoloogia – mitmesuguste ideede ja vaadete süsteem, hoiakute ideeline alus

immigrant – mingile maale alatiseks või pikemaks ajaks elama asunu, sisserännanu

immoraalne – moraali mitte tunnustav, moraaliväline

individuaalsus – teat. isikule v. nähtusele iseloomulik omaduste kogum, isiku- v. omapära

indiviid – elav süsteem, isend, üksikolend, individuaalsus, kes eristub aegruumis tegutsemise ja valgustatuse astme (intellektuaalse ja vaimse arengutaseme) järgi.

infrastruktuur – piirkonna majanduslikuks arenguks ja ühiskonna heaoluks vajalik süsteem; ühiskonna funktsioneerimiseks vajalike füüsiliste ja organisatsiooniliste tegurite süsteem

innovatsioon – sihiteadlik ja eesmärgipärane uuendus süsteemi funktsioneerimise muutmiseks

institutsioon – majanduslik, riiklik, poliitiline, kunstiline või muu sotsiaalne korraldus või tava

integreeruma – osadest tervikuks ühinema; integratsiooni läbi tegema, lõimuma. Liituma selliselt, et säilib endine kultuuriseos

interaktsioon – subjektide vastastikune seos käitumuslikul alusel

interpretatsioon – tõlgendamine

intuitsioon – eelneval kogemusel põhinev (ette)aimav, vaistlik tunnetus; tõe vaistliku tunnetuse võime, tunnetus, usaldusväärne tundlikkus, kõhutunne

invariantne – muutumatuks jääv, samasugune

iseregulatsioon – juhtimise kõrgeim tase, iseeneslik süsteemi toimimine, mille korraldav mõju pärineb süsteemist enesest

isiksus – indiviidi sotsiaalne kvaliteet, inimese individuaalne olemus v. laad, tema käitumist määravate omaduste kogum

juht – kultuurikontekstis (kirjutamata reeglite süsteemis) kujunev inimeste hinnang innustavale eeskujule, asjatundjast eestvedajale. Juhiks peetakse.

juhtivtöötaja – ühiskonnaseostes (kirjutatud reeglite süsteemis) määratav formaalset otsustusõigust omav isik. Juhtivtöötajaks määratakse.

jõukus – varakus, nii vaimne kui materiaalne rikkus

kaitsemehhanism – organismi loomulik vastureaktsioon kahjulikele mõjudele

karakteristik – iseloomulikud tunnused. Näiteks käsitledes elu kui sotsiaalset nähtust, tuleb arvesse võtta elu karakteristikuid: sisu ja vorm, laad ja stiil, tähtsus, tähendus jne

karjäär – tõus teenistuses v. edu elus mingil alal. Karjäär ehk ametiredelil aina kõrgemale tõusmine sõltub inimeste võimekusest ületada ootusi, olla asjatundlik ja heasoovlik, toetav ja nõudlik eeskätt enda suhtes. Karjääri tehakse allumise ja täitmise, mitte juhtimise kaudu.

kasvatus – kasvamise saatmine inimese arenguks eeldusi loova keskkonna (tegurite süsteemi) loomise ja hoidmise läbi.

kausaalne – põhjuslik

keel – inimese olulisim suhtlemisvahend, mõtete ja tunnete vahendaja. Keel ei ole ainult ema- või võõrkeel. Keeleks saab lugeda ka kõikvõimalikke märkide ja sümbolite süsteeme – kehakeel, liiklusmärgid, arvutikeeled jne. Keel ei suhtle – suhtleb inimene kui keele ja meele ühtsus.

keskkond – kõik, mis inimest ümbritseb ja millel on inimestele tähtsus ja tähendus. Keskkonna kui süsteemi alasüsteemid on materiaalne keskkond (loodus-, tehis- ja füüsiline), mittemateriaalne keskkond (vaimne, sotsiaalne ja psüühiline), virtuaalne keskkond (suuline, kirjalik, elektrooniline). Adekvaatne inimene tegutseb tänu keskkonnale seda luues ja parendades, mitte keskkonna arvelt.

kirjeldus – mingi eseme, isiku, looma, nähtuse, sündmuse v. olukorra olulisemate tunnuste ülevaatlik esitus suuliselt v. kirjalikult

klassifitseerima – viie reegli alusel (kogu hulga hõlmatus, kindla muutumatu aluse põhjal, elemendid peavad üksteist välistama, eristavaks tunnuseks ei tohi olla kõikide elementide sarnane osa, samm või abstraheerimise aste peab olema võrdne)klassidesse jaotama, liigitama; teat. klassi paigutama

kodakondne – riigi elanikkonda kuuluv isik, kel on selle riigi põhiseaduses ettenähtud õigused ja kohustused

kodanik – patrioot ja kes suudab ja tahab hoida oma kodu, kodumaad, riiki ja rahvast, ühiskonda ja kultuuri

kodanikutunne – ühiskonna- ja kultuuriteadvus, oma kodumaa seisukohtadelt lähtumine elunähtuste hindamisel ja käsitlemisel

kodanikuühiskond – inimeste omaalgatuslik koostöö oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks; seda koostööd võimaldavad institutsioonid ja ühendused

kodumaa – maa, riik, kust keegi on pärit v. mille kodakondne ta on

kogemus – kogemust saab omandada vaid isikliku läbielamise teel, kui midagi õnnestub või äpardub. Kogemustega kujuneb ettenägemise ja äratundmise võime, kui subjekt on võimeline praktikas läbi elatu läbi analüüsima ja mõtestama

kognitiivne dissonants – tunnetuslik ebakõla on psüühiline pinge, mis tekib teadliku mittenormatiivse käitumise tagajärjel inimese hirmust langenud staatuse ees (staatus tekib teiste inimeste silmade läbi) Tunnetusliku ebakõla leevendamiseks võib inimene siiralt andeks paluda või asuda varjama, ilustama ja valetama

kohtlema – kui üks või mõlemad vestluse pooled käsitlevad teist manipuleerimise objektina (mitte subjektina), kelle arvamus ei ole oluline ning kelle suhtes soovitakse üleolekut kohaldada

kohusetunne – oma kohuse, kohustuste tunnetus, mis kujuneb läbi kasvatuse

kohustus – ülesanne, toiming vms., mis kaasneb ametikoha, formaalse positsiooni või otsustusõigusega. Kohustus vastutada õiguste kasutamisest tekkivate tulemuste ja tagajärgede eest.

komme – ühiskonnale v. paikkonnale omane pärimuslik käitumisviis v. mingi sündmusega seotud tavakohane toiming, käitumise stereotüübid vastavalt kultuuri ja ühiskonna kontekstidele – arusaam sellest, kuidas on kohane käituda mingis olukorras ja situatsioonis

kommunikatsioon – suhtlus subjektide vahel, mille eelduseks on vajalikud keel ja meel, toon ja tempo, aeg ja ruum, usk ja usaldus, paatiline seos (vähemalt sümpaatia, empaatia, kompaatia), tunded ja mõtted, väärtused ja normid, müüdid ja tabud, voorused. Kommunikatsioon ja interaktsioon koosmõjus moodustavad suhtlemise.

kompaatia – võime kaasa tunda teise muredele ja rõõmudele. Sügavate tunnete jagamine on vahend nende tunnete kordistamiseks – rõõm ja õnnetunne on kordades suuremad ja mure kordades väiksem.

kompenseerima – hüvitama, heaks tegema

kompetentsus – asjatundlikkus, pädevus. Kompetentsuse moodustavad kvalifikatsiooni (teadmised+ informeeritus+ kogemus), motivatsiooni ja orientatsiooni ühtsus. Samuti ametialase, kutsealase ja erialase ettevalmistuse ühtsus.

komplekssus – mitmest osast koosnev, mitut ala haarav; mitmeti rakendatav, kasutatav vms. Süsteemi käsitlus võimalikult paljudest vaatepunktidest ning nii dialektilistes kui ka trialektilistes seostes

kompromiss – vastastikuse järeleandmisega saavutatud kokkulepe, kus mõlemad pooled on osaliselt või täielikult loobunud esialgsetest nõuetest.

konflikt – kokkupõrge, lahkheli vastandlike, erinevate seisukohtade, arvamuste v. vastandliku olemuse pinnal

konformsus – sotsiaalsete standarditega kohanemus, muganemus; pinge, mis võib tekkida ühiskonnas, kui inimesed ei söanda olla iseseisvad ja tahavad käituda nagu keegi teine, püüavad mitte erineda

konkurents- võitlus teineteise kahjustamiseks, hävitamiseks. Riikide tasemel konkurentsi ekstreemvorm on sõda

konsensus- kokkulepe grupis, et keegi pole vastu

kontekst- tingimuste kogum, milles kujuneb tähendus

kontroll- järelevalve vastavuse üle. Inimese käitumine sõltub administratiivsest (kirjutatud reeglid), sotsiaalsest (teised inimesed) ja moraalsest (kirjutamata reeglid) kontrollist

kontsentriline- ühise keskme ümber koondunud ja kiht-kihilt täiustuv

kontseptuaalne- kokkulepe mõttemudelites

korporatsioon- ühiste huvidega isikute kogum

korrumpeeruma- moraalselt või eetiliselt laostuma.

korrumpeerunud isik, sh ametnik või saadik, ignoreerib kõlbelisi norme

korruptsioon- ametnike äraostetavus, ametiisiku õiguste ja ametiseisundi kuritarvitamine isikliku kasu eesmärgil, kõlbeline laostumus

kood- kindla tähendusega tunnused või tunnusesüsteemid

koolitus- õppemeetod, mis ideaalis hõlmab tervikut, ühtset terminoloogiat ja kontseptuaalset käsitlust ning on seotud antud ühiskonnas, kultuuris ja organisatsioonis kujunenud kirjutatud ja kirjutamata reeglitega

koosmõju- sündroom, mitmete tegurite vastastikusest mõjust kujunenud seisund

koosseis- terviku moodustavad inimesed või objektid, nt meeskonna liikmed

koostöö- vastastikku üksteisele edu saavutamiseks eelduste loomine. Elu viib edasi koostöö, mitte konkurents

kord- kokkulepe, nii kirjutatud kui ka kirjutamata reeglite süsteem

korraaustus- distsipliin, kehtestatud korrast kinnipidamine

korrigeerimine- parandamine või kohandamine, et saavutada liikumine soovitud seisundi suunas

kriteerium- aluste süsteemminevikus toimunu hindamiseks

kultuur- kirjutamata reeglite süsteem; tavade, kommete, traditsioonide ja kõlbelise käitumise aluste (moraal) kogum

kultuuritus- kirjutamata reeglitega vastuolus käitumine

kultuuriõpe- õpetus kirjutamata reeglite süsteemist, põlvest põlve edasi antud tarkustest, kus on väärtused ja normid, müüdid ja tabud, voorused, tavad, kombed, traditsioonid. Kultuuriõppe abil saavutab inimene enesetunnetuse ja eneseaustuse

kunstiline tunnetus- tunnetussüsteemi osa, võime tabada harmooniat ja ilu, rütmi ja pinget, värvi ja vormi

kutse- moraali ja teiste kirjutamata reeglite tundmine ja käitumises arvestamine. Nt arsti kutsealal Hippokratese vanne, kus vande andja sõltumata erialast kohustub päästma elu

kvalifikatsioon- harituse, informeerituse ja kogemuse ühtsus

kvalitatiivne- nähtumuslik, subjektiivne ehk hindajast lähtuv

kvaliteet- subjektiivne vastavus ootustele-vajadustele, ühiskonnas ja kultuuris kujunenud stereotüüpidele, standarditele, ideaalidele ja aadetele, tulevikus tõenäoliselt kujunevatele vajadustele. Omaduslik näitaja, mida saab hinnata- värv, maitse, sobivus, mugavus, vastupidavus

kvantiteet- koguseline näitaja, mida saab mõõta- pikkus, laius, raskus, sügavus, temperatuur

kõlbeline- vastavuses kirjutamata reeglite süsteemile, moraalile

kõlvatu- kultuuri (kirjutamata reeglite süsteem) ja moraaliga vastuolev. Kõlvatu käitumine on invaliidsuse tunnus

kõrvaltegevus- tegevus, mis loob eeldusi põhiprotsessi ladusaks kulgemiseks. Nt tootmis-ettevõttes raamatupidamine, kinnisvarahaldus, koristusteenus, personalihaldus

kõrvaltulemus- ootamatu või planeerimata tulemus

küsitlus- andmekogumise meetod. Küsitlusega kogutud andmete põhjal võib tuvastada vastajate struktuuri, aga ei saa midagi teada selle kohta, mida küsiti

latentne- varjatud, mitte kohe nähtav või avalduv

lektor- ettekandja, kes esineb eelnevalt kokkulepitud teemal

loendamine- ühikute kokku lugemine. Nt töötajate arv

looming- isiksuse arengu mehhanism, mille eelduseks on vabadus, kord ja korraaustus

looma- julgustükk, uue sobiva lahenduse väljamõtlemine. Vaprus eitada nii olemasolevat olukorda kui sobiva lahenduse puudumist

läbipõlemine- pikaajalisest pingest tekkinud kurnatuse tagajärg. Mitte ajutine väsimus või motivatsioonilangus, vaid sügavam pikaajaline seisund, mis võib kahjustada tervist (depressioon, ärevus, kroonilised haigused)

maatriksanalüüs- meetod, kus tegurid tabeli ridades ja veergudes on samad, hinnatakse, kuidas tegurid üksteist mõjutavad (vt „Elanikust kodanikuks“ joonis 11.1.11)

maatrikssüsteem- juhtimisstruktuur spetsialiseerunud divisjonidega

majandus- suhtarvude süsteem, mis iseloomustab erinevate struktuuride paiknemist üksteise suhtes, nende funktsioneerimise- muutumise- arengu efektiivsust, intensiivsust ja otstarbekust

manipuleerimise objekt- inimene, kes ei ole ehedas valikusituatsioonis, kes peab täitma käske ja korraldusi, tegema vaid seda, mida kästud, kes ei ole harjunud ise mõtlema. Subjekti vastand

marginaalsus- sotsiaalne pinge, kus inimene ei suuda end määratleda, kes uues veel ei ole ja vanas enam ei ole. Nt emigrandid, immigrandid, kooli- või töökohavahetajad

massiteabesüsteem- ühesuunaline sõnumite väljasaatmise süsteem (ajalehed, televisioon, raadio, internet, kirjandus, kunst, sotsiaalmeedia)

materiaalne keskkond- keskkonna alaliik, mille alasüsteemid on loodus-, tehis- ja füüsiline keskkond

mittemateriaalne keskkond- keskkonna alaliik, jaotub vaimne, psüühiline ja sotsiaalne keskkond

meeskond- inimeste grupp, kus iga liige täidab enda ülesandeid ja loob ja hoiab ka teistele edu saavutamiseks eelduseid

meetod- töövahend või tööriist täpsete reeglitega, mille valdamist võib pidada meisterlikkuse mõõduks. Uurimise, õpetamise, andmetöötluse, puulõhkumise meetodid

meie-tunne- identiteedi alus, mis kujuneb ja püsib arvestades tavasid ja osaledes traditsioonides

metodoloogia- filosoofiline õpetus nende põhimõtete (printsiipide) kohta, mida oleks vaja tunda ja arvestada mistahes eluvaldkonnas orienteerumiseks, otsustamiseks, tegutsemiseks ja sellega kaasnevate tulemuste-tagajärgede prognoosimiseks, tuvastamiseks, hindamiseks. Nt metodoloogia põhimõtted on vaatepunktide paljusus, keskkond, tervis, isiklik vastutus, kompetentsus, kirjutatud ja kirjutamata reeglite arvestamine, tegevussüsteem, tunnetussüsteem (Vt „Elanikust kodanikuks“ pt 8.3)

metoodika- meetodite kogum

mimpaatia- empaatia süvavorm, mis võib avalduda vihkamise või armastusena

mina-tunne- subjekti iseloomustav enesetunnetusele vastavalt kujunenud eneseteadvus

mobiilsus- ühiskonna üks karakterisikuid, liikumine nii füüsilises (maalt linna, riikide vahel) kui karjääri mõttes

modelleerimine- mudelite koostamine ja kasutamine, lihtsustamaks keerukama objekti vaatlemist (kindlas vastavuses teise objektiga).

mudeli väärtuseks on lihtsus, aga mitte selline lihtsustus, mille tõttu võib oluline kaotsi minna

moraal- kõlbeliste arusaamade süsteem; kultuuri funktsioon, mis on kujunenud läbi aegade tänu põlvkondade järjepidevusele ning korrastab inimeste hoiakuid ja suhtumist, suhteid, mõtteid ja käitumist

moraalne- kooskõlas aegade jooksul kujunenud kõlblusnormide ja väärtustega

moraalsus- moraalireeglite ja printsiipide (põhimõtted) austamine, kujunenud normide ja väärtuste tunnustamine

motiiv- inimeste liikumapanev jõud, sisemine soov tegutseda

motivatsioon- tulevikku suunatud inimest liikumapanev jõud, motiivide kogum

motiveerima- minevikus tehtu või toimunu põhjendamine, selgitamine, õigustamine

mudel- lihtsustatud käsitlus tegelikkusest

muutmine- ühiskonnas sekundaarne, mida tohib läbi viia üksnes siis, kui hoidmist vajavad tegurid kahjustada ei saa

mõistmine- oskus teise inimese tunnetamiseks

mõtestama- eeldus arusaamiseks, oskus mõtelda ja kogutud andmetele eri kontekstides tähendusi omistada

mõtlemine- looming, sobiva lahenduse leidmise viis, tee arusaamisele liikumiseks

mõtlemisvõime- võime määratleda ja piiritleda, eristada ja seostada, süstematiseerida ja klassifitseerida, analüüsida ja sünteesida, modelleerida ja ekstrapoleerida

mõttemudel- teooria, mille varal kujuneb kujutlus erinevatest kontekstidest ja selgub andmete tähendus

mõõtmine- kvantitatiivsete karakteristikute (nt pikkus, laius, kaal, sügavus) võrdlemine etaloniga

mäng- inimese üks põhitegevusi ja fundamentaalne isiksuseks kujunemise mehhanism ja sotsialiseerumise vahend. Mängul on kasvatuslik efekt vaid tõeses situatsioonis

müra- keskkonnareostus, inimest kahjustavad vaimsed, sotsiaalsed, psüühilised, kirjalikud, elektroonilised, suulised või füüsilised mõjurid

müüt- üliväärtus, mille paikapidavuse üle antud kultuuris ei ole sobilik vaielda

norm- kokkulepe, mida ei tohi (antud kultuuris). Norme (ei tohi) on mõistlik vaadelda dialektilise paarina väärtustega (peab), vabas ühiskonnas on kõik ülejäänu lubatud

nõelraviloogika- loogika, mille kohaselt toimub nõelravi, peaks sobima kasutamiseks ka ühiskonna modelleerimisel (vt „Elanikust kodanikuks“ joonis 11.3.3)

nõunik- asjatundja, kes müüb enda aega ja aitab nõustataval saavutada kindlustunde mingis valdkonnas edukaks, iseseisvaks otsustamiseks (vt „Elanikust kodanikuks“ pt 11)

nägemisvõime- oskus vaadata, mis ei sõltu sellest, kuidas silmad võtavad, vaid rohkem sellest, kuidas pea võtab ja milline on mõtlemisvõime. Silmadega vaatamine on lihtne võrreldes süsteemide ja nende tähenduse nägemisega

nähtumuslik- kvaliteet ehk vastavus tarbijate vajadustele, kultuuris kujunenud stereotüüpidele, kehtivatele standarditele, ideaalidele, ja tulevikus tõenäoliselt kujunevatele vajadustele

nähtus- staatiline seisund. Arusaamise eelduseks on oskus vaadelda käsitletavat objekti korraga faktina, nähtusena ja protsessina

objekt- see, millele keskendub subjekti (aktiivne alge) tähelepanu (vt „Elanikust kodanikuks“ joonis 2.9.1)

objektiivne- subjekti tahtest sõltumatu

objektiveeritud situatsioon- stereotüüpide kogum ehk kultuuris fikseeritud arusaamad käitumiseks

olek- seisund või seisundi saavutamine mingiks ajahetkeks

olemus- nii nagu on; miski, mis tuleb välja funktsioonide süsteemide kaudu. Dialektiline vastand on nähtumus (kvaliteet)

olemuslik- mis puudutab või väljendab olemust, kajastub funktsioonide (objektiivsete kaassõltuvuste) süsteemi kaudu

olud- täpse ajalise piiranguta üldised ja institutsionaalsed võimalused

olukord- konkreetses ajas ja ruumis fikseeritud olek kui n-mõõtmeline ruum

ontogenees- organismi individuaalne areng elutsükli jooksul, alates viljastumisest kuni surmani. Ontogenees hõlmab kasvamist, arengut ja vananemist

organisatsioon- struktuur, mis koosneb inimestest või gruppidest, kes töötavad koos ühiste eesmärkide saavutamiseks. Organisatsioonidel on sageli kindel hierarhia ja reeglid

orientatsioon-arusaam õigest-valest suunast, kõlbelisest-kõlvatust mõtte- ja tundeviisist; otstarbekas suund käitumises

orienteerumine- funktsionaalse kirjaoskusega kaasnev oskus aru saada endast ühiskondlike süsteemide kontekstis ja ühiskondlike süsteemide seostest

oskamine- oskus teadmisi kasutada; väärtuseks on teadmiste- oskuste- arusaamise ühtsus, mitte vaid oskused eraldi

oskus- kujuneb harjutades ja kogedes, teadmisi reaalselt rakendades

otsingumäng- loomemeetod kindlate reeglitega (vt „Elanikust kodanikuks“ joonis 11.4.2)

otsus- tahteavaldus või paratamatusega leppimise märk, mis iseloomustab eeskätt otsustajat, tema huvisid ja arusaamu, haritust ja informeeritust, ootusi ja hirme, aga ka aega ja ajastust, olusid, olukorda ja situatsiooni

otsuse täitmine- otsuse elluviimine, mis kulgeb kas eesmärgistatud (juhitud) või iseregulatiivse protsessina; kindlasti kaasnevad tagajärjed (mida me ei soovi), võivad tekkida tulemused (mida lootsime saavutada) ja kõrvaltulemused (ootustega kooskõlas ootamatud positiivsed mõjud)

otsustaja- subjekt, vastutaja

otsustamine- ainuke protsess ühiskonnas, mille läbi võivad kujuneda vastutustunne ja aktiivsus (vt „Elanikust kodanikuks“ joonis 11.2.6)

otsust vastu võtma- etapp otsustamise ja otsuse täitmise vahel (vt „Elanikust kodanikuks“ joonis 11.2.2)

paatilised seosed- antipaatia, sümpaatia, empaatia, kompaatia, mimpaatia, apaatia (vt „Elanikust kodanikuks“ pt 3.3)

palgalõks- Heido Vitsuri mõiste, kus madal palk ja puudulik infrastruktuur ei võimalda inimväärset elu, kuid olukorrast puudub rahuldav väljapääs (absurdisituatsioon)

paradigma- terviklik mõttemudel, mille kontekstis tekib tähendus kõigele muule

paradoks- tõde, mis näib valena; dialektiline vastand on demagoogia

pealisülesanne- ülesanne, mille inimene seab endale ise, et mõtestada oma olek ja püüdlused ning saavutada kuulumine arukate, vaimselt ehedate hulka. Pealisülesannet kantakse südames ja üldjuhul sellest ei räägita

perekonnaõpe- õpetus esmasest kasvukeskkonnast

personaalse vastutuse printsiip- põhimõte, kus otsuse tegija vastutab isiklikult otsusega kaasnevate tagajärgede, võimalike tulemuste ja kõrvaltulemuste eest. Ka otsustamata jätmine on otsus.

personal- asutuse või ettevõttega seotud töötajad või teenistujad, kes aitavad põhiprotsessil ladusalt kulgeda

pesaharidus- esimese 3 eluaasta vältel inimeses kujunev

petuühiskond- ühiskond, kus inimesel on Põhiseaduse järgi palju õigusi ja räägitakse, et nad on kõrgeima võimu kandjad, aga kus tegelikult ei ole võimalik neid õigusi kasutada (vt „Elanikust kodanikuks“ pt 4.0). Dialektiline vastand on teadmistepõhine ühiskond

pinged- kujunevad subjektil juhul, kui tema kujutlus endast ja ideaalist (või vähemalt normist), milles ta end näha tahab, erineb oluliselt tegelikkusest

PISA test- meetod, kus kogutakse andmeid 9nda klassi õpilaste mõningate oskuste kohta. Nende andmete alusel ei saa teha järeldusi ei õpilaste hariduse ega arengutaseme, ei kooli, õppesüsteemi ega haridussüsteemi, ei õppe ega kasvatuse taseme kohta

poliitika- erakordselt vastutusrikas tegevus, kõigil ühiskonna regulatsioonitasanditel sihi- ja eesmärgipärase tegutsemise süsteem; isikute ja rühmituste eneseteostuse tee; omandi-, võimu ja õigussuhete reguleerimiseks mõeldud mõttekonstruktsioon. Poliitika ei ole vaid parteipoliitika, vaid oluline igas eluvaldkonnas.

prerogatiiv- õigused, mida ei delegeerita

primaarne- esmane

printsiip- põhimõte

prioriteet- mis on kõige olulisem (vt „Elanikust kodanikuks“ joonis 11.1.11)

probleem- tunnetatud vastuolu subjekti peas. Saab kujuneda 3 eelduse korraga kehtimisel: milline on olemasolev olukord, milline on soovitav olukord ja kui ei ole ükskõik.

profaan- asjatundmatu isik, kes ei tea ega oska mitte midagi ning kes ei tea, et ta ei tea

professionaliseerumine- spetsialiseerumine, spetsialistide tööjaotus

programmiline õpe- ettekavandatud õpe

prospektiivne- tulevikku suunatud

protsess- ajalises järgnevuses ja loogilises seoses olevate sündmuste, etappide ja üleminekute järjepidev jada (otsuste ja nende täitmiste loogiliselt seotud ahel)

psühhiaatria- meditsiiniharu, psüühikahäirete äratundmine ja põhjustele leevenduse otsimine

psühholoogia- teadus, mille objektiks on psüühilised (inimese ajus toimuvad) protsessid, seisundid ja nähtused

psühhopaat- isik, kellele meeldib teistele liiga teha, valu ja kannatusi põhjustada, vajalikust ilma jätta, karistada, alandada, vastandada

psüühiline- keskkonna alaliik, mis jaguneb objektiveeritud ja subjektiveeritud situatsiooniks (vt „Elanikust kodanikuks“ pt 3.2)

põgenemine- sotsiaalne pinge, kus väljapääsuks valitakse eemaldumine füüsiliselt teise kohta, n-ö enda väljalülitamine või abivahendite, sh alkoholi ja teiste meelemürkide või asendustegevuste abil. Ka enesetapp võib olla põgenemine

põhiprotsess- see, mille läbiviimiseks on organisatsioon üldse rajatud. Kõik täiend-, kõrval- ja abiprotsessid loovad eeldusi põhiprotsessi ladusaks kulgemiseks. Näiteks tarbija rahulolu äriorganisatsioonis, isiksuse areng õppe- ja kasvatusorganisatsioonis

põlvkondade järjepidevus- protsess, mille käigus kultuurilised, sotsiaalsed ja majanduslikud seosed ning teadmised kanduvad edasi ühelt põlvkonnalt teisele

rahulolu- emotsionaalne seisund, mis sõltub eeskätt inimese kujutlusest, mida oleks vaja omada, vallata, hallata

rahva teenimine- võimuga kaasnev kohustus ja austav ülesanne, avalike ülesannete täitmine ja teenuste pakkumine, mis on suunatud üldise heaolu ja ühiskonna huvide edendamisele. Tegutsemine avaliku huvi teenimiseks.

rahvas- samal territooriumil (riigis, piirkonnas) elavad inimesed. Rahvaks on ka sama keele, elulaadi või religiooniga inimesed. Vt „Elanikust kodanikuks“ joonised 4.0.1, 4.3.2, 4.4.1

rahvastik- inimeste kogum ehk inimpopulatsioon maakeral või mingil kindlal territooriumil – riigis, mingil mandril, piirkonnas või administratiivses üksuses. Rahvastikku iseloomustavad rahvuslik, vanuseline, sooline, tervislik, hariduslik jm struktuur, töökus, kriminogeensus, elulaad ja -stiil, elurütm ja -pinge, elujõud, dünaamika, integreeritus, sündivus, tervena elatud aastate arv, lootus, usk endasse ja tulevikku.

rahvaõpistu- kui ühiskonna- ja juhtimisalased õppetekstid oleksid olemas, tekiks võimalus, et inimesed saaksid kas või raamatukogudes, klubides, õppeasutustes neid lugeda ja uurida. Rahvaõpistutes saab arutada, kuidas üldse on, kuidas meil on, kuidas naabritel on, mis ja tänu millele on siin või seal hästi ja halvasti, puudu või ülearu – inimesed saaksid hakata mõtlema oma elu-olu mõjutavate tegurite süsteemi peale.

rahvus- inimeste etniline kuuluvus; identiteet, mille kujunemises on oma osa keelel, kultuuril, usul, ajaloolisel kogemusel, pärimusel jpm. Rahvus on enesemääratlus, millega subjekt tahab end siduda kuuluma teiste samasuguste hulka.

rahvuslik eliit- inimesed, kes suudavad ja soovivad teenida avalikku huvi; Vana-Kreeka ideaal, mille poole ühiskonna liikmed püüdlesid. Vt. „Elanikust kodanikuks“ joonis 1.8.1

reegel- kirjutatud või kirjutamata käitumise stereotüüp, mida peetakse mõistlikuks ja mille eiramine võib kaasa tuua ebameeldivuse, karistuse või halvakspanu.

     kirjutamata reegel- kultuuriseosest tulenev ametlikult dokumenteerimata tava, komme, traditsioon või kõlbelise käitumise põhimõte, mille järgimist konkreetses kultuuris mõistlikuks peetakse. Kirjutamata reeglid võivad mõjutada 60% inimese käitumisotsustest. Põhikaitseks ühiskonnas on kõlbeliste arusaamade süsteem ja sotsiaalne kontroll, mida inimesed teostavad üksteise suhtes. Vt. „Elanikust kodanikuks“ pt 5.

     kirjutatud reegel- ühiskonnaseosest tulenev ametlikult kirja pandud ja dokumenteeritud norm või seadus, mis reguleerib käitumist ja tegevusi. Kirjutatud reeglid võivad mõjutada 10% inimese käitumisotsustest. Vt. „Elanikust kodanikuks“ pt 4.

reema- mõttesisu; sõnum, mida proovitakse edastada, mida käsitatakse ning mida proovitakse saavutada. Vt. „Elanikust kodanikuks“ joonis 6.0.2.

refleksioonivõime – inimese arengutaseme näitaja, oskus ennast asesõnade abil väljendada. Vt. „Elanikust kodanikuks“ pt 9.2.

regulatsioonitasand- ühiskonnas eristatav tasand, mille arvestamine võimaldab aru saada sõnade tähendusest ning vastuolude põhjustest. Vt. „Elanikust kodanikuks“ pt 7.2.

reguleeritav süsteem- kõik, mida inimesed saavad valmistada ning mis vajavad funktsioneerimiseks inimese juhtimisotsuseid. Näiteks liiklusvahendid nagu auto, lennuk, traktor

reliaablus- uuringu või mõõtmise usaldusväärsus ja stabiilsus määratletus ja piiritletus. Reliaablus näitab, kui järjekindlalt annab meetod samu tulemusi korduvates katsetes.

religioosne tunnetus- kaasneb võime näha kõiksust ja igavikulisi seoseid, seda, mis on ratsionaalselt hoomamatu. Kõik, mis seondub sõnada „usk“. Usk iseendasse, teistesse, hakkamasaamisse, õigel teel olekusse, jumalasse.

reproduktiivne frontaalõpe- õppemeetod, kus teadmisi edastatakse auditooriumi ees traditsioonilise loengu või õpetaja-keskse lähenemise kaudu; minevikust lähtuvate tekstide kordamine. Õpetamine, kontrollimine, hinnete panek

ressurss- materiaalsed või mittemateriaalsed varud, mis vastavate tingimuste olemasolul kasutatavaks muutuvad. Ressursi olemasolu võib olla tingimuseks teiste ressursside kasutamisel. Näiteks aeg, teadmised, raha, maavara, tehnika võivad olla nii ressurss kui tingimus teiste ressursside kasutamiseks.

retrospektiivne- minevikku vaatav või sellest lähtuv

retsipient- vastuvõtja. Vt. „Elanikust kodanikuks“ joonis 6.0.2.

riigikahjur- igaüks, kelle tegevuse tagajärjed (nii otsuste täitmise kui otsustamata jätmise) võivad tuua riigis kaasa korvamatuid tagajärgi

riigireetmine- igasugune teadlik tegevus riigi ja rahva tuleviku kahjustamiseks. Riigireeturid on isikud, kes ise kahjustavad või kelle hoolimatuse tõttu mistahes ettekäändel kahjustatakse emakeelt, loodust, kultuuri ja riiklikku iseseisvust.

riik- makrokeskkond, mis on korrastatud ühest küljest kultuuriseostega, teisest küljest kirjutatud reeglitega. Riigil on administratiivne struktuur ja olenevalt riigikorrast ka põhiseadus ning sellega kooskõlas olev seadustik; on kohtuvõim, seadusandlik võim ja täidesaatev võim. Samas on riik institutsionaalne süsteem, mis funktsioneerib, muutub ja areneb või hääbub. Teenib ja õnnestab oma rahvast või funktsioneerib rahva arvel. Vt. “Elanikust kodanikuks” pt 4.3.

rikkus- vara, ressursside või väärtuste kogus, mida subjekt võib oma suva järgi kasutada. Rikkus võib olla materiaalne (nt raha, kinnisvara) või mittemateriaalne (nt kultuurilised või intellektuaalsed varad). Aineline moodustab vaevu veerandi rikkuse problemaatikast. Vt. „Elanikust kodanikuks“ pt 13.1.

ringkaitse- kaitsemehhanism, kus grupi liikmed kaitsevad üksteist väliste ohtude eest, toetades ja kaitstes üksteise huve. Kui kaitstakse oma saamatust ja ebakompetentsust, võib ringkaitsest kujuneda ühiskondliku stagnatsiooni ja taandarengu põhjus.

roll- sotsiaalne või kultuuriseostest tulenev positsioon, millega kaasnevad teatud ootused ja kohustused. Rollid määratlevad, kuidas indiviidid peaksid teatud olukordades käituma. Vt. „Elanikust kodanikuks“ pt 1.5.

rolli-identiteet- samastumine kultuuris kinnistunud stereotüübis olemisega

rollikonflikt- vastuolu vastandrollis olijaga.  Oluline on tunda mitte ainult ennast ja oma rolle, vaid ka neid ja nende rolle, tänu kellele on võimalik olla oma rollis. Rollikonflikt ühiskonnas võib kaasa tuua revolutsiooni või ka muid massilisi repressioone ja verevalamisi. Rollikonflikt perekonnas võib põhjustada lahutuse, ettevõttes streigi jpm. Vt. “Elanikust kodanikuks“ pt 3.3.

saastama- teadlikult kahjustama keskkonda

salastama- varjama. Põhjendamatu autoriteedistruktuur püsib tänu salastamisele, demagoogiale ja propagandale, selle tagajärjeks on bürokraatia ja bürokraatide kontrollimatu vohamine

sallivus- avatus. Sallida võib seda, mis on kõlbeline ja kooskõlas Põhiseaduses sõnastatud aadetega. Sallimine või leppimine nagu ka muutmine pole eesmärgid; eesmärgiks saab olla elukeskkonna hoidmine või uus, kvalitatiivselt täiuslikum olek, mis saavutatakse tänu uuendustele

seadus- ühiskonna kontekstis kirjapandud kirjutatud reegel. Tegutseb inimene kui isiksus, mitte seadus, struktuur või ettevalmistus.

     – fundamentaalne seadus- kõige aluseks olevaid ehk fundamentaalseid seaduseid, mida oleks vaja teada ja tunda, on 3 liiki: loodus-, ühiskonna- ja mõtlemisseadused ehk loogika

seaduspärasus- seadused avalduvad seaduspärasuste kaudu; omandavad tähenduse kontekstis, sõltuvalt vaatenurgast võib tähendus olla sootuks erinev. Ühiskonnaseadused, loodusseadused ja mõtlemisseadused on objektiivsed ja ilmnevad seaduspärasustena, neid tuleb tunda ja nendega tuleb arvestada

seisund- n-mõõtmeline ruum, mis tuleb saavutada mingiks tähtajaks subjekti tahtelise tegutsemise abil

sekundaarne- teisejärguline

side- vastastikune informeeritus, kus subjekt on teadlik olulistest inimestest ja nemad omakorda on teadlikud subjektist

sidustamine- koostööeelduste loomine; et kokku viia erinevaid süsteeme, et nende koostoime pinnalt võiks välja kasvada suurem potentsiaal kui üksikutest komponentidest kunagi tekkida saaks

sidusus- seostatuse seisund. Vt „Elanikust kodanikuks“ joonis 4.3.2. ja 13.0.1

sihipärane tegevus- ilma ajalise raamita otstarbekas suunas tegutsemine, nt kasvatusprotsess

siht- subjekti kujutlus otstarbekast suunast, millel oleks vaja olla kogu aeg

situatsioon- psüühiline keskkond, jaguneb objektiveeritud (väliste kultuuri stereotüüpide kogum)  ja subjektiveeritud (kuidas inimene arvab end ise olevat). Subjektiveeritud situatsioonid:

 – absurdne situatsioon- kui tundub, et rahuldavat väljapääsu ei ole; iga tegevuse või tegevusetusega võib olukord minna hullemaks

 – ekstreemne situatsioon- äärmuslike tingimustega olukord, mis erineb tugevalt tavapärasest ja võib nõuda kiireid või ebaharilikke lahendusi. näiteks looduskatastroof, lahing, avarii, tulekahju

  -labiilne situatsioon- ebastabiilne, muutlik või kõikuv olukord, kus tingimused võivad kiiresti muutuda ning mille puhul on raske ette ennustada sündmuste kulgu

 – mänguline situatsioon- kui on näha, et inimesed pingutavad mulje jätmiseks, mõtlevad ühte, räägivad teist ja teevad kolmandat

 – probleemne situatsioon- inimene tunneb, et tal on mure ja leiab lahenduse, ent veel pole õnnestunud leida teed parima lahenduseni jõudmiseks

 – rahulik situatsioon- inimene tunneb, et tavad- kombed- traditsioonid toimivad kindlalt ja liigseks muretsemiseks põhjust ei ole

 – valikusituatsioon- otsustamise fundamentaalne eeldus; tundemärgid: on vähemalt üks alternatiiv, võimalus lisada alternatiivse, kõne all on tähtis küsimus (vajab pingutamist ja keskendumist), inimene on veendunud, et on kaitstud (keegi ei ahista, karista parima alternatiivi valimise eest)

 – tõene situatsioon- inimene tunneb, et see, mida tehakse, on selge, kindel, ehe ja selle tulemustest sõltub palju; järelikult tuleb pingutada, suhtuda tõsiselt igasse detaili ja tervikusse, loobuda segavast

 – stabiilne situatsioon- inimene tunneb, et tema meelest püsib kõik nii nagu koguaeg on olnud, ei pea muretsema sellepärast, missuguseks olud, olukord või situatsioon võivad muutuda; see pole stagnatsioon, kuna muudatused on kõigile arusaadavad

 – sundsituatsioon- inimene tunneb, et valikuvabadust ei ole; kui on selge, et tuleb teha, mida on kästud, siis kui kästud ja kuidas kästud. Otsustamises osalemine ei ole võimalik, järelikult ei ole võimalik ka vastutada

sotsiaalne- suhted ja suhtetoimed

sotsiaalne kontroll- üksteise suhtes teostatav kontroll, kirjutatud ja kirjutamata reeglite täitmise üle

sotsiaalne pinge- olukord, kus olemasolev ja soovitud seisund ei lähe kokku ning mille tagajärjel tekivad inimeses kas apaatia, põgenemine või agressiivsus

sotsiaalpsühholoogia- inimeste seosed mikrokeskkonnas, nt koostöö, konfliktid, sümpaatia, antipaatia, pere, sõbrad

sotsiaalse juhtimise subjekt- inimeste grupp, rahvas, kes peaks olema niipalju haritud, informeeritud ja kogenud, et kodanikena osaleda arutlustes, otsustamises, otsuste sellises täitmises, mida saaks avalikult mõistlikuks pidada

sotsialiseeruma- konkreetsesse kultuuri sisenemine; alaliigid on integreerumine (säilivad oma kultuuri tavad, kombed, traditsioonid ja omandatakse ka uued) ja assimileerumine (oma juurte hülgamine, teise kultuuri stereotüüpide omaksvõtmine)

sotsioloogia- inimeste seosed makrokeskkonnas, nt kultuur, ühiskond, kommunikatsioonisüsteem

sotsiogramm- mudel grupi struktuurist ja inimeste suhetest grupis, kui on soov tuvastada, kes on liider, kelle seisukohti arvestatakse, kes kellesse kuidas suhtub. Vt „Elanikust kodanikuks“ joonis 6.0.3

sotsiomaatriks- sotsiogrammi alusel koostatud maatriks suhete ja suhtetoimete hindamiseks. Vt „Elanikust kodanikuks“ joonis 6.0.4

sotsiomeetria- meetod suhete ja staatuse väljaselgitamiseks grupis

sotsiopaat- psühhopaat, kes naudib inimgruppidel kannatuste põhjustamist; kes pürib võimule ja ei pea rahvale tekitatud kannatusi millekski

spetsialist- kõrge kvalifikatsiooniga oskustööline (teostaja); orienteerub mingis kitsas valdkonnas täpselt ja põhjalikult

staatika- nähtus, ilma ajateljeta. Nt ettevõtte bilanss ja kasumiaruanne

stereotüüp- arusaamad käitumise kohta erinevates oludes, olukordades ja situatsioonides konkreetses kultuuris

stress- ülepingest põhjustatud seisund, tervislik hälve

stiil- meistri tunnus, äratuntav väljakujunenud isikupära, eriline mõtlemisviis

stohhastiline- tõenäosuslik

straat- ühiskonnakiht

stratifikatsiooniindeks- mudel straatidest ühiskonnas

struktuur- paiknemine üksteise suhtes

stsenaarium- mudel võimalikest sündmuste jadast; tavaliselt koostatakse optimistlik (roosa), keskmine (roheline) ja pessimistlik (must) stsenaarium

subjekt- aktiivne alge, otsustus- ja vastutusvõimeline isiksus või inimeste grupp. Vt „Elanikust kodanikuks“ pt 1.4

subjektiveeritud situatsioon- see, milles inimene arvab end olevat

subjektiivne- inimese tahtele alluv

subordinatsioon- teenistuslik allumine, korrana fikseeritud teadmine, kes mille eest vastutab, kes võib anda kellele korraldusi ja kes peab kellele aru andma saavutatud tulemuste ja tulemustega kaasnenud tagajärgede kohta

suhe- kahe või enama osapoole vaheline seos. Vt „Elanikust kodanikuks“ joonis 6.1.2

suhtetoime- inimese käitumise, mõtlemise, reaktiivse hoiaku muutus tänu suhtlemisele

suhtlemine- kommunikatsiooni ja interaktsiooni ühtsus, mis võimalik vaid kahe subjekti vahel. Dialektiline vastand on kohtlemine. Vt „Elanikust kodanikuks“ joonis 6.0.1

suhtlusõpe- õpe kommunikatsioonist, interaktsioonist, informeerimisest ja füüsilisest mõjutamisest, et aidata aru saada erinevatest seostest. Perekondlikud, kogukondlikud, ametkondlikud, erakondlikud, piirkondlikud, formaalsed (ametialased), mitteformaalsed, avalikud ja varjatud, kohustuslikud ja vabatahtlikud seosed. Vt „Elanikust kodanikuks“ joonis 9.2.1

suhtumine- seisukoht või arvamus kellegi või millegi suhtes

sundtegevus- kohustuslik tegevus, mille puhul valikut pole, kuna vastutustunne ja aktiivsus kujunevad läbi otsustamise, siis läbi sundtegevuse saavad ülesanded- kohustused küll kuidagimoodi täidetud, ent rõõmu ja sünergia asemel kujunevad väsimus, trots, hoolimatus, apaatia, sh võõrdumine ja võõrandumine

surrogaat- aseaine. Nt narkootikumid või alkohol hästitundmiseks, näimiseks mõeldud tegevused

suveräänsus- iseseisvus

SWOT-analüüs- kirjeldamise vahend, mis loodi ÜRO abiprogrammina madala tasemega riikide ja rahvaste aktiveerimiseks, et neid julgustada ja äratada. Selliste andmete kogumiseks, mille põhjal võiks järeldusi teha ja ettepanekuid teha, SWOT ei sobi

sümpaatia- poolehoid, meeldivus

sündimus- sündivuse protsessi statistiline üldistus

sündivus- rahvastikuprotsesssi karakteristik, elukvaliteedi ja kindlustunde funktsioon (objektiivne kaassõltuvus)

sündroom- tunnuste kogumi koosmõju

sünergia- psüühiline potentsiaal, mis kujuneb vastastikuse rikastamise protsessi tulemusena; koostöö kõrgeim tase

süsteem- tervik, mis koosneb osadest, alasüsteemidest ja elementidest; oluline on hoomata süsteemi struktuuri, funktsioone ja kvaliteeti, ning kas tegemist on isereguleeruva või reguleeritava süsteemiga

  – metasüsteem- kõrgema taseme süsteem, mille kontekstis tekib vaadeldavale süsteemile tähendus. Nt inimene perekonnaliikmena, sõbrana, kolleegina, naabrina, kliendina

  – supersüsteem- kõrgema taseme süsteem, mille kontekstis tekib metasüsteemile tähendus. Nt Eesti riik NATO, EL, ÜRO kontekstis

  – süsteemielement- süsteemi algosake, milles peegelduvad süsteemi kõik teised osad ja elemendid. Nt rakus sisalduv DNA, inimese käitumise episood tema tegevussüsteemis

süsteemi osa- väljavõte süsteemist, mehhaaniliselt eristatav tükk. Nt inimese sõrm, kooli klassiruum, lehekülg raamatust

süsteemsus- tegutsemise põhimõte, kus vaadeldakse osasid, alasüsteeme, elemente ja süsteemi metasüsteemide ja supersüsteemide kontekstis

süstematiseerima- mõtlemismeetod süsteemi elementide liigitamiseks konkreetsel alusel. Kui süstematiseerimise alus muutub, siis liigitus muutub. Nt inimesed pikad ja lühikesed, heleda peaga ja tumeda peaga, naised ja mehed, noored ja vanad

tabu- ülikeeld, mille üle mingis konkreetses kultuuris ei peeta mõistlikuks vaielda. Dialektiline paar müüdiga (ülinorm). Nt kristlikud 10 käsku on enamikus tabud, mis moodustavad euroopaliku kultuuriruumi alused

tagajärg- iga otsuse täitmisega kaasnev negatiivne mõju. Nt tootmise puhul materjali kulu, energiakulu, masinate amortisatsioon, keskkonna kahjustamine, jäätmete tekkimine, praak. Tagajärgede ettenägemine, äratundmine ja meetmete süsteem nende leevendamiseks ja kompenseerimiseks on kvaliteetse otsuse hädavajalik osa

tagasiside- koos edasisidega on protsessi karakteristik; andmete kogumine, võrdlus soovitud seisundi poole liikumisega ning vajadusel järgmiste otsuste korrigeerimine

tagasisidestama- inimene võrdleb tegelikult väljatulnut sellega, mida ta saavutada tahtis, hindab tulemust ja oma tegevust ning vajadusel korrigeerib järgmiseid otsuseid

talent- väärindatud anne, nõutava taseme saavutanud anne

tava- arusaamad, mille kohaselt igapäevaelu kulgeb, alates toiduvalmistamisest ja pesemisest aiapidamiseni välja. Tavade järgimisega rõhutab inimene oma kultuurikuuluvust. Nt poiste sinine ja tüdrukute roosa riietus

teadmine- õppides võib saada teadmiseid, tänu millele saab koguda uusi teadmiseid, oskuseid, tärgata huvi jm. Väärtus pole mitte teadmine, vaid teadmise, oskamise (oskus teadmisi kasutada) ja arusaamise (kontekst, millal on teadmise kasutamine kohane või kohatu) ühtsus. Vt „Elanikust kodanikuks“ joonis 9.1.5

teadmistepõhine ühiskond- dialektiline vastand on petuühiskond. Vt „Elanikust kodanikuks“ joonis 4.0.4

teadmusühiskond- sünonüüm teadmistepõhisele ühiskonnale. Vt „Elanikust kodanikuks“ joonis 4.0.4

teadus- algab siis, kui asetatakse küsimus funktsionaalsete ja kausaalsete (kaassõltuvuslike ja põhjuslike seoste) süsteemi ja selle toimete kohta. Ehk asutakse avastama seoseid, mille põhjal saab vastata küsimusele „miks“

teaduslik uuring- tegevus, mille käigus sõnastatakse probleem, tuvastatakse faktid ning tuletatakse tulemustele tuginevad ettepanekud ja soovitused. Ühiskonnaalaseid teaduslikke uuringuid on vaja vaid põhjendatud autoriteedistruktuuri korral. Vaid teadusliku uuringu läbi saavad kujuneda õppejõud. Vt „Elanikust kodanikuks“ joonis 8.2.1

teadvus- kujuneb vastavalt tunnetusele. Vt „Elanikust kodanikuks“ joonis 1.4.1
  – eneseteadvus- ehk mina-tunne kujuneb vastavalt enesetunnetusele
  – grupiteadvus- ehk meie-tunne kujuneb vastavalt grupitunnetusele
  – kultuuriteadvus- ehk identiteet kujuneb vastavalt kultuuritunnetusele
  – ühiskonnateadvus- ehk kodaniku-tunne kujuneb vastavalt ühiskonnatunnetusele

tegevussüsteem- inimese tegevused moodustavad tegevussüsteemi, mille igas tegevuses peegelduvad ka teised tegevused. Vt „Elanikust kodanikuks“ pt 7

tekst- on tähendusega märkide ja sümbolite lineaarne mõtestatud kogum

teooria- mõttemudel

terminoloogiline- ontoloogia ehk sõnade ja mõistete tähendus

tervis- füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu ühtsuse seisund, mitte ainult haiguste või vaeguste puudumine. Vt „Elanikust kodanikuks“ pt 2.4

terviseõpe- õpe, kuidas tunda ja hoida nii enda kui teiste tervist ja tervisetegureid. Tervise arvel ei tohi tegutseda

tingimused- vajalikud eeldused mingi ressursi kasutamiseks. Nt oskus ja arusaamine on tingimused teadmiste kasutamiseks; maavara kasutamiseks on tehnoloogia ja tehnika.

toimed- tegelik mõju. Nt valu puhul pole vaja mitte tabletti, vaid tabletis olevat toimeainete toimeid