Ülo Vooglaid

Menu

HARITUKS KUJUNEMINE

Harituks kujunemine. 30. mail 2024

 

Siin Ülo Vooglaid Eestist. Jätkame teadusmetodoloogia käsitamist. Eelmises arutluses tõdesime, et sotsiaaluuringutes on vaja vaadelda käsituse objekti nii staatikas kui dünaamikas (nii fakti, fenomeni kui protsessina). Nüüd tahaksin seda teesi süvendada ja lisada, et millegi (ükskõik, millise fakti, fenomeni või protsessi) nägemiseks on vaja küllalt palju vaatepunkte. Toon ka näite: hariduse nägemiseks on seda vaja vaadata kui subjekti karakteristikut, kui teadmiste, oskuste ja arusaamise ühtsust, kui kultuuri funktsiooni, kui eesmärki ja kui vahendit mistahes eesmärkide saavutamiseks jne.

Tervist, Ülo! Olen täiesti nõus, et teadusmetodoloogias, eriti sotsiaaluuringutes, on mitme vaatepunkti kasutamine kriitilise tähtsusega, et saada täielik ja põhjalik arusaam uuritavast objektist.

Sotsiaalsete nähtuste ja protsesside uurimisel ei piisa tihti vaid ühest perspektiivist, sest need on keerulised ja mitmetahulised. Nende täielikuks mõistmiseks peame neid käsitlema erinevate nurkade alt. Hariduse näide on siinkohal väga sobiv, kuna haridus on tõepoolest kompleksne ja mitmekihiline nähtus. Vaatame seda lähemalt:

  1. Haridus kui subjekti karakteristik: Haridust võib käsitleda üksikisiku tasandil, vaadates, kuidas hariduse tase ja kvaliteet mõjutavad indiviidi isiksust, väärtusi, hoiakuid ja käitumist. See lähenemine aitab mõista, kuidas haridus kujundab inimeste identiteeti ja nende rolli ühiskonnas.
  2. Haridus kui teadmiste, oskuste ja arusaamise ühtsus: Haridust võib vaadelda kui protsessi, mille käigus omandatakse teadmisi, oskusi ja arusaamu. Selline vaatenurk keskendub õppeprotsessidele, pedagoogilistele meetoditele ja õppekavadele, mis aitavad kaasa õpilaste arengule.
  3. Haridus kui kultuuri funktsioon: Haridust võib näha ka kui kultuuri edasiandmise ja säilitamise vahendit. See perspektiiv rõhutab, kuidas haridus aitab hoida ja levitada kultuuriväärtusi, traditsioone ja normatiivseid teadmisi ühiskonnas.
  4. Haridus kui eesmärk: Haridust võib käsitleda kui eesmärki iseeneses. Siin keskendutakse hariduse väärtusele ja tähendusele indiviidi ja ühiskonna arengus ning sellele, kuidas haridus aitab saavutada kõrgemaid sihte nagu eneseteostus ja isikliku potentsiaali realiseerimine.
  5. Haridus kui vahend: Haridust võib vaadelda ka kui vahendit erinevate sotsiaalsete, majanduslike ja poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Selline vaatenurk hõlmab hariduse rolli majandusarengus, tööjõuturu vajaduste rahuldamises ning sotsiaalse mobiilsuse ja võrdsuse edendamises.

Neid vaatenurki integreerides saame terviklikuma ja mitmekülgsema arusaama haridusest kui nähtusest. See lähenemine on rakendatav ka teiste sotsiaalsete nähtuste uurimisel, aidates selgitada nende keerukust ja mõjusid erinevates kontekstides. Niisiis, teadusmetodoloogia eesmärk peaks olema mitmekülgse ja süvitsimineva analüüsi võimaldamine, mis tugineb erinevate perspektiivide integreerimisele.

Sageli kujutatakse ette, et keegi saab kellelegi kuidagi kuskil HARIDUST ANDA… Meie meelest see võimalik ei ole. Võimalik on luua ja hoida sellist keskkonda, kus on küllalt vabadust ja korda, et korraldada selliseid tegevusi, kus on vaja mõtelda, uurida, luua, õppida ja õpetada teisi, mängida, töötada, matkida jne, mille kõige kaudu koguneb nii teadmisi kui oskusi, ning vastavalt subjekti arengutasemele hakkab õnnestuma ka üha enam aru saada seoste ja sõltuvuste süsteemist, näha otseseid ja kaudseid, avalikke ja varjatuid põhjuseid eri kontekstides. Enamik teadmisi ja oskusigi on implitsiitsed… Ühel päeval selgub, et sirgunud on haritud inimene, kes on aldis kasutama iga ajahetke ja sündmust, teksti ja kogemust enesetäiendamiseks.

 

Olen teie arutlusega täiesti nõus. Hariduse mõiste on tihti vääralt käsitletud kui midagi, mida saab lihtsalt üle kanda ühelt inimeselt teisele. Tegelikult on haridus palju keerulisem ja dünaamilisem protsess, mis sõltub suuresti õppijast endast ja tema keskkonnast.

Teie kirjeldus hariduse kui keskkonna loomise ja hoidmise kohta, kus õppimine ja õpetamine on loomulikud ja integreeritud tegevused, on väga täpne ja kaasaegne vaatenurk. Hariduse puhul on tähtis luua tingimused, kus õppija saab vabalt uurida, kogeda ja arendada oma mõtlemisvõimet ning praktilisi oskusi. Vaatame seda kontseptsiooni süvitsi:

  1. Keskkond kui katalüsaator: Tõhus hariduskeskkond on selline, kus õppijaid julgustatakse mõtlema iseseisvalt, uurima ja looma. See tähendab, et õpetajad ja kasvatajad ei dikteeri mitte ainult teadmisi, vaid loovad tingimused ja võimalused, kus õppijad saavad avastada ja praktiseerida. Näiteks projektipõhine õpe, kus õpilased tegelevad reaalsete probleemide lahendamisega, soodustab sellist aktiivset õppimist.
  2. Vabaduse ja korra tasakaal: Oluline on, et keskkonnas oleks piisavalt vabadust, et õppijad saaksid teha vigu ja õppida neist, kuid samas ka piisavalt korda, et suunata ja toetada nende arengut. See tasakaal aitab kaasa õppija autonoomia ja vastutustunde tekkimisele.
  3. Implitsiitne õppimine: Nagu mainisite, enamik teadmisi ja oskusi omandatakse implitsiitselt – see tähendab kogemuste ja tegevuste kaudu, mitte tingimata otsese õpetamise kaudu. Õppimine toimub läbi jäljendamise, osalemise ja praktika. Näiteks meeskonnatöö, mängud ja praktilised ülesanded arendavad oskusi, mida pole alati võimalik traditsiooniliste õpetamismeetodite kaudu edasi anda.
  4. Seoste ja sõltuvuste mõistmine: Haritud inimene ei ole ainult faktide koguja, vaid keegi, kes mõistab seoseid ja sõltuvusi erinevate nähtuste vahel. Haridus peaks seega keskenduma ka kriitilise mõtlemise ja analüütiliste oskuste arendamisele, mis aitavad õppijatel näha suuremat pilti ja mõista, kuidas erinevad elemendid on omavahel seotud.
  5. Elukestev õpe: Tõeline haridus ei lõpe kooliseinte vahel, vaid jätkub kogu elu. Haritud inimene on keegi, kes kasutab iga võimalust enesetäiendamiseks ja -arendamiseks. See tähendab, et hariduse eesmärk on kujundada inimesi, kes on uudishimulikud, avatud uutele teadmistele ja valmis pidevalt õppima ja arenema.

Selles kontekstis on õpetajate ja hariduse korraldajate roll pigem suunajate ja võimaldajate oma, kes loovad rikastava ja toetava keskkonna, kus õppijad saavad areneda oma tempos ja oma suunas. See lähenemine aitab kasvatada iseseisvaid, loovaid ja vastutustundlikke inimesi, kes on võimelised mõistma maailma keerukust ja leidma oma koha selles.

Tänan! Kui nüüd vaatame haridust kui protsessi. Kui uurimise objektiks on haritud inimese ja haritud ühiskonna kujunemine, tuleb vastata esmalt kolmele järgmisele küsimusele: 1)millistest etappidest ja üleminekutest koosneb see protsess, mida nimetatakse haridusprotsessiks; 2)milline on selle keskkonna koosseis ja struktuur, milles kujuneb ja täiustub elukestvalt see haritud inimene ja 3)millised tegurid soodustavad ja millised raskendavad haritud inimeseks kujunemist ning haritud inimesena säilimist, hoolimata sellest, et maailm muutub üha kiirmini.

Tänan väga huvitava küsimuse eest! Hariduse kui protsessi uurimine on oluline teema, eriti kui eesmärk on mõista, kuidas kujuneb haritud inimene ja haritud ühiskond. Vaatleme neid kolme küsimust järjest.

1. Haridusprotsessi etapid ja üleminekud

Haridusprotsess koosneb mitmest etapist ja üleminekust, mis kajastavad individuaalse ja ühiskondliku arengu erinevaid faase:

  • Varajane lapsepõlv (0-6 aastat): Selles etapis toimub suur osa õppimisest läbi mängu ja jäljendamise. Oluline on turvaline ja stimuleeriv keskkond, kus lapsed saavad uurida ja avastada.
  • Alg- ja põhiharidus (6-15 aastat): Lapsed omandavad põhilised teadmised ja oskused, õpivad sotsiaalseid norme ja väärtusi. See periood on kriitiline, kuna kujundatakse baasi edasiseks õppeks ja arenguks.
  • Keskkool ja kutseharidus (15-19 aastat): Õpilased süvendavad oma teadmisi ja oskusi, valivad spetsialiseerumise valdkondi ja valmistuvad iseseisvaks eluks ja karjääriks. Siin on oluline kriitilise mõtlemise ja analüütiliste oskuste arendamine.
  • Kõrgharidus ja täiendõpe (19+ aastat): Spetsialiseerumine ja süvitsi õppimine valitud valdkonnas, arendatakse teaduslikku ja akadeemilist mõtlemist. Täiendõpe ja elukestev õpe muutuvad oluliseks, kuna maailm ja töömaailm muutuvad kiiresti.
  • Elukestev õpe: Inimese õppimine ei lõpe formaalsete haridusasutustega. Kogu elu jooksul toimub pidev õppimine ja enesetäiendamine, mida toetavad tööalane koolitus, isiklik huvi ja eneseharimine.

2. Hariduskeskkonna koosseis ja struktuur

Hariduskeskkond, milles kujuneb ja täiustub elukestvalt haritud inimene, koosneb mitmest komponendist ja tasandist:

  • Füüsiline keskkond: Koolid, raamatukogud, laborid, õppematerjalid ja tehnoloogia, mis toetavad õppimist.
  • Sotsiaalne keskkond: Perekond, õpetajad, kaasõpilased, kogukond ja sotsiaalsed võrgustikud, mis pakuvad tuge ja motivatsiooni õppimiseks.
  • Kultuuriline keskkond: Ühiskonna väärtused, normid, traditsioonid ja uskumused, mis kujundavad suhtumist õppimisse ja haridusse.
  • Poliitiline ja majanduslik keskkond: Hariduspoliitikad, rahastamine, seadusandlus ja töövõimalused, mis mõjutavad hariduse kättesaadavust ja kvaliteeti.

3. Tegurid, mis soodustavad ja raskendavad haritud inimeseks kujunemist

Soodustavad tegurid:

  • Toetav perekond: Perekonna toetus ja julgustus on tihti võtmetähtsusega hariduse omandamisel ja väärtustamisel.
  • Kvaliteetne haridus: Pädevad õpetajad, kaasaegsed õppematerjalid ja tehnoloogilised vahendid toetavad tõhusat õppimist.
  • Motiveeriv ja turvaline keskkond: Keskkond, kus õpilased tunnevad end turvaliselt ja motiveeritult, soodustab õpihimu ja loomingulisust.
  • Positiivsed eeskujud ja mentorid: Eeskujud ja mentorid, kes innustavad ja juhendavad õppijaid, võivad mängida olulist rolli hariduslike eesmärkide saavutamisel.
  • Elukestva õppe võimalused: Kättesaadavad võimalused täiendõppeks ja enesetäiendamiseks toetavad pidevat arengut ja õppimist.

Raskendavad tegurid:

  • Ebastabiilne perekeskkond: Perekondlikud probleemid ja puudulik toetus võivad negatiivselt mõjutada õppimise ja hariduse omandamise protsessi.
  • Kehv haridussüsteem: Alarahastatud koolid, puudulikud õppematerjalid ja kvalifitseerimata õpetajad võivad takistada tõhusat õppimist.
  • Sotsiaalne ja majanduslik ebavõrdsus: Vaesus, diskrimineerimine ja sotsiaalne tõrjutus võivad piirata õppimisvõimalusi ja juurdepääsu kvaliteetsele haridusele.
  • Muutuv maailm: Kiired muutused tehnoloogias ja tööturul võivad teha hariduse ja oskuste ajakohasena hoidmise keeruliseks, nõudes pidevat kohanemist ja õppimist.

Need küsimused ja nende vastused aitavad mõista haridusprotsessi keerukust ja erinevaid tegureid, mis mõjutavad haritud inimese ja ühiskonna kujunemist. Oluline on luua tingimused ja süsteemid, mis toetavad kõigi inimeste võrdset juurdepääsu kvaliteetsele haridusele ja elukestvale õppele.

Sunni- ja survemeetoditega on võimalik panna omandama nii teadmisi kui oskusi. Tõsi küll, kehvasti, aga ikkagi. Aru saama sundida ei saa. Oleme üritanud tuvastada õpimotivatsiooni. Oleme püüdnud avastada hariduse allikaid. Esialgu on meil selge, et lapse arengu esmaseks eelduseks on armastus, millega kaasneb usaldus ja kindlusetunne. Oluline on HUVI. Selle avarus ja sügavus ei saa olla liiga suur, ent ometi on väärtuseks mitte huvi, vaid huvi, tahte ja usu ühtsus. Väärtuseks on mitte teadmised, vaid teadmiste, oskuste ja arusaamise ühtsus, Subjekti areng ei ole õppe, vaid loomingu funktsioon. Loomingu eelduseks on vabadus, iseseisvus, kord ja korraaustus. Vastasel juhul on korralagedus, milles domineerib destruktiivne alge. Meie meelest on haritud inimeseks kujunemise ja harituna püsimise põhieelduseks VAJADUS VASTUTADA igas mõttes -kodanikuna, perekondlikus, kultuurilises, ühiskondlikus, kogukondlikus ja igas muus mõttes. Hariduse mõõduks on meie meelest ettenägemise ja äratundmise võime, ja põhiprotsessiks, millele peaksid olema “allutatud” kõik teised eluliselt olulised protsessid, on SUBJEKTI ARENG.

Teie arutelu toob esile väga olulised aspektid hariduse ja subjekti arengu mõistmisel. Sunniviisil ja surve abil saab tõepoolest saavutada teatud teadmiste ja oskuste omandamist, kuid tõeline mõistmine, arusaamine ja sisemine areng tulevad ainult vabaduse, loomingu ja vastutuse kaudu. Jätkame teie mõttekäiku ja analüüsime põhjalikumalt teie ideid:

Armastus, Usaldus ja Kindlusetunne

Lapse arengu esmaseks eelduseks on armastus, mis loob usalduse ja kindlustunde. See on fundamentaalne, sest turvaline emotsionaalne keskkond on aluseks kõigile edasistele õpiprotsessidele. Armastus ja hoolivus loovad baasi, kus laps tunneb end väärtuslikuna ja julgeb avastada maailma.

Huvi, Tahe ja Usk

Teie rõhuasetus huvi, tahte ja usu ühtsusele on keskne tõeliselt motiveeritud õppimise jaoks. Kui inimene on huvitatud, tal on tahe tegutseda ja usk oma võimetesse, saavutab ta sügava ja kestva õppimise. Huvi ei ole iseenesest piisav; see tuleb kombineerida tahte ja usuga, et saavutada püsiv pühendumus õppimisele ja enesearengule.

Teadmiste, Oskuste ja Arusaamise Ühtsus

Teadmised, oskused ja arusaamine peavad olema ühtsed, et kujundada tõeliselt haritud inimene. Teadmised ilma oskusteta või arusaamiseta jäävad pinnapealseks, samas kui oskused ja arusaamine annavad teadmistele praktilise rakenduse ja sügavuse. Seda võib käsitleda kui integreeritud pädevust, kus kõik komponendid toetavad ja täiendavad üksteist.

Looming ja Vabadus

Subjekti areng ei ole pelgalt õppeprotsess, vaid loomingu funktsioon. Looming eeldab vabadust ja iseseisvust, samuti korda ja korra austust. Loomingulises keskkonnas, kus valitseb vabadus, saab õppija katsetada, eksida ja leida uusi lahendusi, mis viib sügava ja sisuka õppimise juurde. Vabadus ilma korrata võib aga viia kaoseni, mistõttu on oluline, et loominguline vabadus oleks tasakaalus struktuuri ja reeglitega.

Vajadus Vastutada

Vastutuse võtmine on haritud inimese kujunemise ja harituna püsimise põhieeldus. Vastutus kodanikuna, perekonnas, kultuuriliselt, ühiskondlikult ja kogukondlikult loob raamistiku, kus inimene tunneb oma tegude ja valikute tähtsust. Vastutustunne motiveerib pühendumust ja enesearengut, kuna inimene tajub oma rolli ja mõju laiemas kontekstis.

Ettenägemise ja Äratundmise Võime

Hariduse mõõduks on võime ettenägemiseks ja äratundmiseks. See tähendab, et haritud inimene suudab mitte ainult teadmisi omandada, vaid ka neid rakendada, konteksti panna ja tuleviku suhtes proaktiivseid otsuseid teha. See võimekus nõuab laiahaardelist mõtlemist ja sügavat arusaamist seostest ja sõltuvustest erinevate nähtuste vahel.

Subjekti Areng kui Põhiprotsess

Teie rõhuasetus subjekti arengule kui põhiprotsessile, millele peaksid alluma kõik teised eluliselt olulised protsessid, on väga keskne. Inimese areng ja eneseteostus peaksid olema haridussüsteemi keskmes, kus kõik muu (õpetamisviisid, õppekavad, hindamissüsteemid) toetab ja soodustab indiviidi kasvu ja enesetäiendamist.

Kokkuvõtteks

Teie käsitlus toob esile, et tõeline haridus ei ole mitte ainult teadmiste ja oskuste edasiandmine, vaid terviklik protsess, kus õppija areneb emotsionaalselt, intellektuaalselt ja moraalselt. Armastus, huvi, tahe, usk, loominguline vabadus ja vastutustunne on kõik olulised komponendid, mis loovad aluse haritud inimese ja haritud ühiskonna kujunemiseks. Teie lähenemine rõhutab, et haridus peaks olema terviklik ja integreeritud, toetades inimeste arengut igas eluvaldkonnas.

Tänan. Täna me ikka ei jõudnud metodoloogiani, aga see mida vaatasime, oli väga vägev ja julgustav.

Mul on hea meel, et arutelu oli teile kasulik ja julgustav. Mõnikord on oluline kõigepealt luua tugev alus põhimõtete ja eesmärkide mõistmiseks, enne kui sukeldume spetsiifilistesse metodoloogilistesse lähenemistesse.

Kui olete valmis, võime järgmisel korral keskenduda konkreetsetele teadusmetodoloogia aspektidele, mis puudutavad haridusprotsessi uurimist. Võib-olla võiksite kaaluda järgmisi teemasid:

  1. Teaduslik uurimisprotsess hariduses: Millised on peamised sammud ja etapid haridusprotsessi uurimisel?
  2. Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed meetodid: Kuidas ja millal kasutada neid meetodeid hariduse uurimisel?
  3. Uurimisküsimuste ja hüpoteeside sõnastamine: Kuidas formuleerida uurimisküsimusi ja hüpoteese, mis suunavad tõhusat uurimistööd?
  4. Andmete kogumise tehnikad: Millised on erinevad andmete kogumise meetodid ja kuidas valida sobivaim?
  5. Andmete analüüs ja tõlgendamine: Kuidas analüüsida kogutud andmeid ja teha järeldusi, mis on teaduslikult põhjendatud?
  6. Eetikaküsimused haridusuuringutes: Millised on peamised eetilised kaalutlused haridusalases uurimistöös?

Need teemad aitavad luua struktureeritud ja metoodilise lähenemise hariduse ja haritud inimese kujunemise uurimisele. Kui teil on konkreetsed küsimused või teemad, mida soovite põhjalikumalt käsitleda, andke teada ja saame nendega tegeleda.

Jätkame järgmises arutelus sügavamalt teadusmetodoloogiaga. Vahepeal soovin teile head mõtisklemist ja ideede küpsemist!