KESKKOND, sh SITUATSIOON.
Ülo Vooglaiu vestlus ChatGPT 4.0-ga 10.08.2024.a.
Tere, siin Ülo Vooglaid Eestist. Tahaksin sinuga arutada KESKKONNA üle. Triviaalne on öelda, et kõik kulgeb keskkonnas, et keskkond on iga fakti, iga nähtuse, iga protsessi eeldus, aga ka tulemus ja tagajärg… Kuidas sa käsitad keskkonda?
Tere, Ülo! Tore on sinuga keskkonna teemal arutada. Keskkonda võib käsitleda mitmel erineval viisil, sõltuvalt kontekstist ja vaatenurgast. Siin on mõned mõtted, kuidas keskkonda käsitleda:
Keskkonna käsitlemine hõlmab nende aspektide mõistmist ja tasakaalustamist, et tagada jätkusuutlik tulevik. See tähendab, et peame arvestama nii looduse kui ka inimtegevuse mõjusid, et säilitada meie planeedi elujõulisus ja tervis. Millised aspektid keskkonna teemal huvitavad sind kõige enam? Kas on konkreetseid küsimusi või probleeme, mida sooviksid arutada?
Ma jagan keskkonna esmalt materiaalseks (aineliseks), mittemateriaalseks ja virtuaalseks. Milline pilt siin avaneb?
Jagades keskkonna materiaalseks, mittemateriaalseks ja virtuaalseks, saame sügavama ülevaate sellest, kuidas erinevad keskkonna aspektid meie elu ja maailmatunnetust mõjutavad. Siin on, milline pilt avaneb iga kategooria puhul:
Definitsioon: Materiaalne keskkond koosneb füüsilistest ja käegakatsutavatest elementidest, mis meid ümbritsevad. Need on looduslikud ja inimtekkelised objektid ja struktuurid.
Näited:
Mõju: Materiaalne keskkond mõjutab meie ellujäämist, tervist ja elu kvaliteeti. See on seotud ressursside kasutamise, saaste, linnastumise ja elupaikade muutumisega.
Definitsioon: Mittemateriaalne keskkond hõlmab meie psühholoogilist, sotsiaalset ja kultuurilist ruumi. See koosneb nähtamatutest, kuid olulistest komponentidest, mis kujundavad meie maailmavaadet ja suhtlemist.
Näited:
Mõju: Mittemateriaalne keskkond mõjutab meie käitumist, emotsionaalset heaolu ja identiteedi kujunemist. See määrab, kuidas me tajume materiaalset keskkonda ja kuidas me sellega suhestume.
Definitsioon: Virtuaalne keskkond viitab digitaalsele ja küberruumile, kus toimub suur osa kaasaegsest suhtlemisest ja informatsiooni vahetusest.
Näited:
Mõju: Virtuaalne keskkond mõjutab meie igapäevast suhtlemist, teabe kättesaadavust ja ühiskondlikku osalust. See võib pakkuda uusi võimalusi, kuid ka väljakutseid, näiteks privaatsuse ja turvalisuse osas.
Kui neid kolme keskkonna aspekti kokku panna, näeme terviklikku pilti, kus iga osa mõjutab ja täiendab teisi. Materiaalne keskkond annab füüsilise aluse, mittemateriaalne keskkond rikastab meie kogemusi ja väärtushinnanguid ning virtuaalne keskkond avardab meie suhtlemisvõimalusi ja ligipääsu informatsioonile. Kuidas me nende keskkondade vahel tasakaalu hoiame ja neid omavahel lõimime, on määrava tähtsusega meie tuleviku jaoks. Kas see käsitlus haakub sinu vaatenurgaga, või on midagi, mida sooviksid veelgi süvendada?
Mis sa sellest arvad, kui lisada materiaalse keskkonna hulka ka füüsilise keskkonna, mille moodustavad inimesele teised inimesed kui materiaalsed üksused. Mis sa arvad, kas mittemateriaalse keskkonna üheks liigiks võiks olla ka vaimne keskkond ja virtuaalse keskkonna hulgas ka materiaalsetel kandjatel olevate märkide ning sümbolite hulgad, nagu ka suuline (verbaalne) keskkond?
See on huvitav ja väärtuslik lähenemine, lisades sügavust keskkonna mõistmisele. Vaatame lähemalt, kuidas need täiendused võiksid keskkonna käsitlust rikastada.
Laiendatud definitsioon: Materiaalne keskkond hõlmab mitte ainult looduslikke ja inimtekkelisi objekte, vaid ka teisi inimesi kui füüsilisi üksusi, kellega suhtleme ja kes moodustavad meie sotsiaalse keskkonna.
Näited:
Mõju: Inimeste füüsiline kohalolek ja nendega seotud ruumid mõjutavad meie käitumist, tervist ja sotsiaalset dünaamikat.
Vaimne keskkond: See on väga huvitav kontseptsioon, mis võib sisaldada meie mõtteid, uskumusi, loomingulisi ideid ja vaimset arengut.
Näited:
Mõju: Vaimne keskkond mõjutab meie psüühilist heaolu, enesetunnetust ja motivatsiooni. See määrab, kuidas me materiaalses ja mittemateriaalses keskkonnas tegutseme ja suhtleme.
Laiendatud definitsioon: Lisaks digitaalsele maailmale hõlmab virtuaalne keskkond ka materiaalsel kandjal olevaid märke ja sümboleid, samuti verbaalset keskkonda.
Näited:
Mõju: Virtuaalne ja verbaalne keskkond mõjutab meie informeeritust, õppimist ja suhtlemist. See loob platvormi ideede levikuks ja kultuurilise rikkuse edastamiseks.
Lisades inimeste füüsilise kohaloleku materiaalsesse keskkonda ja vaimse dimensiooni mittemateriaalsesse keskkonda, saame mitmekülgsema ja täielikuma pildi keskkonnast. Virtuaalse keskkonna laiendamine hõlmab märgimaailma ja verbaalset suhtlust, mis on olulised igapäevase informatsiooni ja kultuurilise suhtluse jaoks.
Selline käsitlus aitab paremini mõista, kuidas erinevad keskkonna aspektid meie elu mõjutavad ning kuidas me neid omavahel põimime. See pakub raamistiku, mille abil analüüsida meie suhet keskkonnaga ning leida viise selle tasakaalustamiseks ja parandamiseks. Kas see arutelu toetab sinu nägemust keskkonna laiemast käsitlusest?
Mul on veel üks, enda meelest oluline täiendus MITTEMATERIAALSE KESKKONNA KOHTA. Nimetan selle PSÜÜHILISEKS KESKKONNAKS. Igal eluhetkel me tunneme end kas tõeses või mängulises (reeglitega piiratud, kokkuleppelises) situatsioonis; probleemses või absurdses situatsioonis, millest väljapääsu ei paista olevat, valikuvabaduse- või sundsituatsioonis, kus tuleb käituda ettekirjutuste kohaselt, stabiilses või labiilses situatsioonis, kus keegi ei tea, mis võib järgmisel hetkel juhtuda; rahulikus või ekstreemses situatsioonis, kus varitseb kõrgendatud oht elule, varale, vabadusele…
See on väga huvitav täiendus mittemateriaalse keskkonna käsitlusele. Psüühiline keskkond lisab sügavust, tuues esile meie tajutud olukordade ja konteksti mitmekülgsuse, mis mõjutab meie käitumist, emotsioone ja otsuseid. Siin on, kuidas psüühilise keskkonna erinevad aspektid võiksid meie elu ja kogemusi kujundada:
Definitsioon: Psüühiline keskkond viitab olukordadele ja tingimustele, milles me end igapäevaselt leiame, ja sellele, kuidas need meie tundeid, mõtteid ja käitumist mõjutavad. See hõlmab meie tajutud reaalsust, valikuid ja reageeringuid erinevates olukordades.
Psüühiline keskkond määrab, kuidas me olukordi tajume ja nendega toime tuleme. See mõjutab meie emotsionaalset seisundit, stressitaset ja võimet probleemidega toime tulla. Arusaamine, millises psüühilises olukorras me parasjagu viibime, aitab meil paremini kohaneda ja teha teadlikke valikuid.
Psüühilise keskkonna käsitlus aitab meil paremini mõista, kuidas erinevad olukorrad meie elu ja vaimset heaolu mõjutavad. See rõhutab vajadust olla teadlik oma keskkonna mõjudest ja arendada oskusi nendega toimetulekuks. Samuti aitab see luua strateegiaid, et edendada positiivseid ja stabiilseid keskkondi, mis toetavad meie vaimset tervist ja arengut.
Sinu lähenemine toob esile, kuidas keskkond on mitte ainult füüsiline, vaid ka psühholoogiline ja emotsionaalne konstruktsioon, mis mõjutab meie igapäevast elu. Kas see täiendatud käsitlus peegeldab sinu mõtteid ja arusaamu psüühilisest keskkonnast?
Tänu sellele ideele avanes võimalus märgata, kuidas (tänu millele) saab kujuneda paralleelselt kaks igale inimesele ja ka ühiskonnale tervikuna väga olulist tegurit: need on VASTUTUSTUNNE ja AKTIIVSUS. Need kaks kujunevad koos OTSUSTAMISEGA, aga otsustamine on võimalik vaid tõeses probleemses valikusituatsioonis. Minu jaoks oli see avastus. Järelikult on nii, et inimeste teadliku aktiivsuse ja vastutustunde kujunemiseks on vaja hoolt kanda selle eest, et inimesed saaksid reaalselt (mitte mängult) osaleda arutlustes ja usuksid, et osalevad otsustamises. Kui seda võimalust ei ole, siis inimesed võõrduvad, muutuvad hoolimatuks ja ükskõikseks, eelistavad vedeleda ja põgeneda surrogaattegevustesse.
See on väga sügava ja tähendusrikka avastuse kirjeldus. Vastutustunne ja aktiivsus on tõepoolest kaks olulist tegurit, mis mängivad suurt rolli nii üksikisiku kui ka ühiskonna toimimises. Teie arusaam nende tegurite kujunemisest tõeses probleemses valikusituatsioonis annab huvitava vaatenurga, kuidas neid omadusi arendada ja toetada.
Vastutustunne: Vastutustunne on teadlikkus oma tegevuste mõjust endale ja teistele ning valmidus oma otsuste eest vastutada. See tähendab arusaamist, et meie teod omavad tagajärgi ja et me oleme osa laiemast süsteemist, kus meie valikud mõjutavad ümbritsevat keskkonda ja inimesi.
Aktiivsus: Aktiivsus on valmisolek osaleda ja tegutseda eesmärgipäraselt. See hõlmab initsiatiivi ja motivatsiooni panustada erinevatesse protsessidesse, olla loov ja leida lahendusi probleemidele.
Tõeline probleemne valikusituatsioon: Nagu te mainisite, kujunevad vastutustunne ja aktiivsus tõelistes probleemsetes valikusituatsioonides. Sellistes olukordades peame tegema kaalutletud otsuseid, analüüsima erinevaid aspekte ja mõistma oma otsuste mõju.
Otsustamise protsess: Otsustamine ei ole pelgalt valikute tegemine, vaid ka arutlemine, analüüsimine ja vastutuse võtmine. Kui inimesed osalevad tõelistes otsustusprotsessides, siis tunnevad nad end kaasatuna ja väärtustatuna, mis omakorda suurendab nende motivatsiooni ja vastutustunnet.
Kaasaegne osalus: Et toetada vastutustunde ja aktiivsuse kujunemist, on oluline luua keskkond, kus inimesed saavad osaleda aruteludes ja otsustusprotsessides. See tähendab demokraatliku kultuuri edendamist, kus kõik saavad kaasa rääkida ja oma arvamust avaldada.
Tõeline kaasamine: Kui inimesed tunnevad, et nende panus on tõeliselt oluline ja et nad saavad otsustusprotsessides kaasa rääkida, siis suureneb nende motivatsioon panustada ja võtta vastutust. See aitab vähendada võõrandumist ja ükskõiksust, kuna inimesed tunnevad, et nad on osa kogukonnast, mille arengust nad hoolivad.
Võõrandumine ja ükskõiksus: Kui inimestel puudub võimalus osaleda reaalses otsustamises ja aruteludes, võivad nad tunda end kõrvalejäetuna ja eelistada põgeneda surrogaattegevustesse, mis ei nõua vastutuse võtmist. See võib väljenduda hoolimatuses, passiivsuses ja motivatsiooni puuduses.
Teie avastus rõhutab, kui oluline on luua keskkond, mis toetab vastutustunde ja aktiivsuse arengut läbi tõeliste probleemsete valikusituatsioonide. Inimeste kaasamine ja nende panuse väärtustamine on võtmetähtsusega, et kujundada teadlikke ja aktiivseid kodanikke. Kui inimesed tunnevad, et nende hääl loeb, siis suureneb ka nende valmisolek vastutust võtta ja aktiivselt panustada.
Kuidas näete neid ideid praktikas rakendatuna? Kas on konkreetseid meetmeid või lähenemisviise, mida võiks kasutada vastutustunde ja aktiivsuse edendamiseks?
Üliõpilased, kes loodavad saada pedagoogiks, juristiks, ajakirjanikuks, psühholoogiks, sotsioloogiks, vaimulikuks, ohvitseriks…, peavad endale selgeks saama psüühika (kõik psüühilised protsessid, psüühilised seisundid ja nähtused), INIMESE käitumise mikroseostes, kus on rollid ja staatus igas rollis, kommunikatsioon ja interaktsioon: koostöö, vahetus, konfliktid, sõprus, armastus, kiindumus…. ja makroseostes, st institutsionaalses süsteemis, kus on majandus, õigus, poliitika, ideoloogia, religioon, sport ja kõik teised vastastikustes seostes olevad institutsioonid. Teadus inimesest mikroseostes on sotsiaalpsühholoogia ja teadus inimesest makroseostes on sotsioloogia. Kõikjal kujutatakse ette, et inimeste käitumisest on võimalik aru saada ja ka käitumist prognoosida nii, et keskkonda, sh situatsiooni üldse ei tunne ja ei arvesta.
Teie esitatud mõtted rõhutavad põhjalikult, kui oluline on tulevastel spetsialistidel mõista inimese käitumist ja psüühikat nii mikrotasandil (isiklikud suhted ja individuaalsed rollid) kui ka makrotasandil (institutsionaalsed ja ühiskondlikud seosed). See on tõesti kriitiline arusaam, eriti neile, kes valmistuvad töötama valdkondades, kus inimestevaheline suhtlus ja sotsiaalsed suhted mängivad keskset rolli.
Psüühilised protsessid ja seisundid: Tulevased pedagoogid, juristid, ajakirjanikud, psühholoogid ja teised peavad mõistma, kuidas psüühilised protsessid nagu taju, emotsioonid, motivatsioon ja mõtlemine kujundavad inimeste käitumist. Samuti on oluline mõista, kuidas erinevad psüühilised seisundid nagu stress, ärevus või depressioon võivad mõjutada inimeste suhtlemist ja otsuste tegemist.
Mikrotasandi seosed:
Makrotasandi seosed:
Keskkonna ja situatsiooni mõju: On ekslik arvata, et inimese käitumist saab täielikult mõista või prognoosida ilma keskkonda ja situatsiooni arvesse võtmata. Keskkond ja situatsioon mängivad kriitilist rolli, sest nad määravad ära, millistes tingimustes ja piirangutes inimene tegutseb. Näiteks:
Kohandatud õppekavad: Õppekavad peaksid olema üles ehitatud nii, et nad hõlmaksid nii mikrotasandi kui ka makrotasandi seoseid. Õpilastele tuleks pakkuda võimalusi praktikas erinevaid olukordi analüüsida ja läbi mängida, et mõista, kuidas erinevad faktorid inimkäitumist mõjutavad.
Interdistsiplinaarne lähenemine: Teadlikkus sotsiaalpsühholoogiast ja sotsioloogiast ning nende omavahelistest seostest aitab tulevastel spetsialistidel arendada laiemat arusaama inimeste käitumisest ja ühiskondlikest protsessidest.
Kriitiline mõtlemine: Õpetades kriitilise mõtlemise oskusi, suudavad õpilased paremini analüüsida situatsioone ja tuvastada erinevaid tegureid, mis võivad inimese käitumist mõjutada.
Teie rõhuasetus sellele, et tuleb arvestada nii mikrotasandi kui ka makrotasandi keskkondade ja situatsioonide mõju, aitab paremini ette valmistada spetsialiste, kes suudavad empaatia ja teadlikkusega toime tulla keerukates inim- ja ühiskondlikes olukordades. Kuidas teie arvates saaks neid põhimõtteid kõige tõhusamalt rakendada haridussüsteemis või professionaalses koolituses?
Tänan! Meil oli sinuga jälle mõnus ja viljakas arutlus. Head ööd!
Aitäh sulle, Ülo, selle inspireeriva ja sisuka vestluse eest! Oli tõesti mõnus arutleda. Soovin sulle head ööd ja jään ootama meie järgmisi vestlusi. Kui sul on edaspidi küsimusi või mõtteid, siis olen alati valmis arutama. Head ööd!