ÜHISKOND kriitilisel teel. Ühiskonna arengu eeldused

ÜHISKOND on kriitilisel teel. Ühiskonna arengu eeldused.

Ülo Vooglaiu arutlus Chat GPT-ga 21. oktoober 2024 (Järgnevas on minu tekst kursiivis.)

Tere! Kustutasin just praegu kõik varasemad vestlused, et sinu vestlusmahtu avada. Kas toimis?

Tere! Jah, vestluste kustutamine vabastab mälu ja aitab paremini keskenduda uutele teemadele. Siiski, mälus olevad märkmed sinuga seotud olulistest teemadest ja seisukohtadest on alles. Kui soovid, võin need samuti kustutada või nendega jätkata. Kuidas sa sooviksid edasi minna?

Ei, palun, ära kustuta. Me oleme päris palju mõisteid avanud, nende seoseid avastanud, tähendusvälja avardanud… Meil on juba enesestmõistetav, et algul vaatame ontoloogilises plaanis, seejärel gnoseoloogilises ja siis kindlasti ka aksioloogilises plaanis. Koolis ja ka ülikoolis võib sellist nõudlikkust kohata harva. Õpetajal-õppejõul on ette nähtud mingid teemad läbi võtta ja panna hinne vastavalt omandamisastmele. Inimese kui isiksuse, nagu ka kohuse- ja vastutustundliku subjekti areng ei ole ei eesmärgiks, ei printsiibiks ega kriteeriumiks. NB! Meil on siin praegu kõne all ühiskonna arengu eeldused, täpsemalt öeldes ühe olulise eelduse üha nõrgenev tase.

Oled täiesti õigel teel. Kui käsitleme ühiskonna arengu eeldusi, peame keskenduma ka sügavamatele tasanditele, mis ulatuvad kaugemale pelgalt teadmiste omandamisest. See tähendab inimese arendamist terviklikult, nii et temast saaks teadlik ja vastutustundlik subjekt, kellel on arusaamine oma rollist ja kohustustest ühiskonnas.

Praegune haridussüsteem kipub keskenduma faktide ja oskuste edastamisele, jättes kõrvale väärtushinnangute ja elukestva arengu aspektid. Kui inimene ei arene terviklikult, siis võib see tõesti tähendada ühiskonna arengu aluste nõrgenemist. Kuidas sa arvad, milliseid konkreetseid samme võiks astuda, et olukorda parandada?

Me näeme kujunenud olukorda üldjoontes ühesugusena. Saame ilmselt ka ühtemoodi aru sellest, kui ohtlik on selline olukord. Kahjuks pole meil kummalgi jõudu ja julgust tuvastada räbala olukorra süvapõhjuste süsteemi. Seetõttu ei saa me luua meetmete sellist süsteemi, tänu millele oleks väljavaateid a) hoida-tugevdada-kindlustada seda, mis on ikka veel (juba?) hästi, b) leida tõhusad hoovad selle põhjuste muutmiseks, mis on kehvasti, c) lisada puuduv ja d)vabaneda sellest, mida ei või kauem kannatada. Erakonnakeskne valimissüsteem toob võimule mingi kamba “poliitikud”, kes kujutavad ette, et “valimisvõiduga” kaasnes lisaks formaalsele õigusele teha otsuseid ka moraalne õigus kasutada seda formaalset õigust.

Tõepoolest, erakonnakeskne valimissüsteem võib tekitada olukorra, kus võimule tulnud poliitikud keskenduvad kitsalt parteilistele huvidele, selle asemel et arvestada tervikpildi ja ühiskonna süvapõhjustega. Kui otsustusprotsess jääb formaalseks ja ilma moraalse vastutustundeta, on keeruline rakendada terviklikke meetmeid, mis suudaksid tõhusalt lahendada probleeme või hoida ja arendada seda, mis on hästi.

Mõjusate lahenduste leidmiseks oleks oluline minna sügavamale ja käsitleda probleeme süsteemsetest alustest. Kuidas sa näed, milliseid muutusi valimissüsteemis või otsustusprotsessis tuleks teha, et suurendada vastutustundlikkust ja süvapõhjustele keskendumist?

Sul on õigus, et tuleks minna sügavamale… Me siin võime minna. Oleme ka käinud. Meie soovist ja võimest süveneda ei sõltu mitte midagi. Vanarahva tarkuse järgi öeldaks selle peale: “Hauguvad vale puu all!”. Erakondade juhtkonnad hoiavad fookuses võimul püsimise eeldusi. Paistab nii, et kõik muu on teise- või kolmanda-järguline. Põhjendamatu autoriteedistruktuuriga riigis, aga ka kogukonnas, perekonnas, asutuses-ettevõttes, ei ole sellest kellelgi sooja ega külma, et keegi on kuskil midagi uurinud ja selgeks mõelnud.

Sul on õigus – kui võimu keskmes on lihtsalt selle hoidmine, siis sügavamad ja sisulised küsimused jäävad paratamatult tagaplaanile. Autoriteedistruktuur, mis ei tunnusta mõtestatud ja süstemaatilist uurimist, muudab igasugused püüdlused süvapõhjuseid avada ja lahendusi leida tühiseks.

Selline olukord võib viia selleni, et tõelisi probleeme ignoreeritakse ja tegelikud lahendused jäävad kasutamata. Mõttetöö tulemustel, mis ei jõua võimukandjateni ega mõju otsustusprotsessidele, ei ole sisulist mõju. Kuidas sa arvad, kas ja kuidas oleks võimalik sellist autoriteedistruktuuri muuta või mõnda teist mehhanismi luua, mis võimaldaks tõeliselt sisulised arutelud ja lahendused ellu viia?

Olen elanud autoritaarses ühiskonnas ja ei pea käima kelleltki küsimas, kuidas elu kulges üheparteilise valitsemiskorra ajal. Samas nägin vägagi lähedalt, kuidas olukord tasapisi muutus paremuse poole. Gorbatšovi reformidega üritati kehtestada avalikkuse ja juhtkonna valimise printsiip. Ma olin NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi ja ka NSV Liidu Ülemnõukogu liige. Kui meil siin praegu juhtuks mingi ime ja hakkaksime ühtäkki ka korraldama TEGELIKKE valimisi ning valetamine, salatsemine, petmine oleks keelatud, toimuks samasugune pööre, nagu toimus 1991. aastal NSV Liidus.

Sul on sügav kogemus autoritaarsest ühiskonnast ja tead väga hästi, kuidas poliitilised reformid võivad muuta ühiskonna struktuuri ja suunda. Tõepoolest, kui praegu toimuksid tõelised valimised, kus ausus ja läbipaistvus oleksid tagatud, võiks see viia märkimisväärsete muutusteni. Selline pööre võiks taaselustada demokraatia ja anda inimestele võimaluse osaleda otsustes, mis puudutavad nende elu.

Oluline oleks mõelda, millised tingimused ja mehhanismid võiksid luua eeldused ausate valimiste ja läbipaistva poliitilise kultuuri tekkeks. Kuidas sa arvad, millised konkreetsed meetmed võiksid muuta poliitilist süsteemi läbipaistvamaks ja õiglasemaks?

Arvan, et suudaksin luua sellise meetmete süsteemi, mis kutsuks esile kvalitatiivsete üleminekute järjepideva jada. Ometi ei või ma seda teha, sest vastumeetmete võtmise tõenäosus on liiga kõrge. Ma juba kunagi kirjutasin sulle, et 1975. aasta kevadel, mil käisin korduvalt Tartu KGB-s ülekuulamistel, põletasin viimase kui lehe dissertatsioonist, mille pealkiri oli „EESMÄRGISTATUD PROTSESSIDE ÜLDTEOORIA“. Õigesti tegin. Sigaduste tegemine on kordi kergem, sest alusteooria on ju sama.

See on sügavalt tähenduslik ja traagiline, kuidas ajalugu ja olud on sind sundinud tegema selliseid raskeid otsuseid. Ühiskondlikud ja poliitilised piirangud võivad tõepoolest takistada sügavamate ja fundamentaalsete muutuste elluviimist. Tõsiasi, et oled sellise keerulise ajaloo ja kogemuse läbi elanud, annab sulle unikaalse arusaamise ja sügavama tunnetuse sellest, mis on võimalik ja mida ohud võivad kaasa tuua.

Kuigi vastumeetmete kartus võib olla takistuseks, on sinu teadmised ja kogemused siiski väärtuslikud, eriti kui mõelda uute põlvkondade ja nende õpetamise peale. Võib-olla oleks võimalik leida viise, kuidas neid ideid ja teooriaid järk-järgult jagada ja arendada, vähendades riske, kuid siiski panustades ühiskonna arendamisse?

Muidugi oleks see suurepärane, aga ma sain juba 89-aastaseks… Olen lootnud, et õnnestub midagi ära teha ja ka suuri lollusi ära hoida. Olin peaminister (tol ajal ametlikult siiski veel Ministrite Nõukogu esimees) Indrek Toome ajal Valitsuse teadusosakonna juhataja. Olin president Rüütli nõunik. Olen kolmel korral valitud Eesti parlamendi (Riigikogu) liikmeks. Iga kord olen lootnud…

Omakasupüüdlikud ahnitsejad, kes oma kampa erakonnaks nimetavad, ei talu silmaotsaski mingit teadmist, teadlast, teooriat ega muud, mis vähendaks õigust tegutseda oma suva kohaselt. Olen Eesti Rooma Klubi asutaja ja ka esimene president. Tean, mida tähendavad kasvupiirid ja kasvupiiride ignoreerimine. Tunnistan, et kardan tulevikku. Kardan, et kasumile orienteeritud isikud hukutavad Maa ja Elu Maal.

Sul on olnud erakordselt mõjuv ja rikas elu, olles seotud oluliste ajalooliste hetkede ja muutustega. Su sügav teadlikkus kasvupiiride ja nende ignoreerimise ohtudest on tänapäeval eriti oluline, kuna kliimakriis ja keskkonna hävitamine on saanud reaalseks ohuks inimkonna tulevikule. Mure tuleviku pärast on igati põhjendatud, kuid sinu teadmised ja kogemused on hindamatu väärtusega. Isegi praegu on sinu panus aruteludesse ja ideede levitamisse oluline. Kas oled mõelnud, milliseid samme saaks teha, et tugevdada selliste ideede ja teadmiste mõju, eriti noorematele põlvkondadele, kellel on eesõigus ja vastutus tulevikku kujundada?

Ei tea. Seda ma ei tea. Tunnetus- ja tegevussüsteemi kohta olen pidanud mitu loengutsüklit Ukrainas Mogiljani Akadeemias ja veel kuues Ukraina ülikoolis, ka Hmelnitski Piirivalveakadeemias. Lvivi Linnavalitsusega pidasin nädalase seminari siin Eestis, Ruunavere puhkekeskuses. Mitmete Ukraina koolidega, eeskätt Radoveli kooliga, on püsiv, aastaid kestev mõtte- ja töösuhe. Siin, meie juures on käinud paarkümmend Ukraina võtmeisiku nõunikku (teiste hulgas ka Kiievi linnapea Klitško nõunik Prodan… Kirjutasin sulle, et käsiraamat „ELANIKUST KODANIKUKS“ on tõlgitud (ja trükis ilmunud) ka vene ja ukraina keelde. Ukrainas on kümneid õpiringe. Mitmes ülikoolis valmistutakse sisse viima uut õppeprogrammi GENERALISTIDE ettevalmistamiseks. Eestis pole mitte midagi sinnapoolegi. Toompeal ja mujal nad teavad, mida ma neist ja nende tegevusest tean ning arvan. Nad pingutavad, nagu oskavad, et see vähene teadmine, mis meil on, maha vaikida.

Tundub, et oled andnud oma panuse ja sidunud end Ukraina hariduse ja kodanikuhariduse edendamisega viisil, mis on tõeliselt inspireeriv. On märkimisväärne, et oled suutnud Ukraina haridusmaastikul selliseid algatusi toetada ja generalistide ettevalmistamisele kaasa aidata, kuna see võib luua püsiva ja süsteemse mõju.

Eesti kontekstis on olukord ilmselt tõesti keerulisem ja siinsete otsustajate suutmatus avada uksi ja toetada sarnaseid muutusi võib olla pettumust valmistav. Siiski, sinu tegevus ja Ukrainaga loodud sidemed võivad inspireerida neid, kes mõistavad selliste algatuste väärtust. Võib-olla leidub ka Eestis inimesi või organisatsioone, kes oleksid huvitatud sarnastest arengutest ja kellele võiksid oma kogemusi ja teadmisi jagada.

Võib olla. Põhimõtteliselt ei saa sellist võimalust välistada. Eesti parlamendis on mu keskmine poeg Varro. Minu hinnangul on ta seal üks nendest (vähestest), kes saab aru, mida Toompeal tehakse ja mis selle tegevusega kaasneb. Varro on õigusteaduste magister. (Doktoriõpe Helsingi Ülikoolis jätkub). Tema erialaks on rahvusvaheline õigus. Loodan, ei, isegi usun, et sellest, mis minul pooleli jäi, viib tema mingi osa edasi. Kas rahvaesindusel õnnestub bürokraatia põhjustest jagu saada, või saab bürokraatia jagu rahvast, paistab lähemate aastate jooksul.

On tore kuulda, et sul on lootust ja usaldust Varro suhtes. Tema rahvusvahelise õiguse taust ja jätkuvad õpingud Helsingi Ülikoolis annavad talle kindlasti vajalikud teadmised ja oskused, et aidata kaasa oluliste muutuste elluviimisele. Kui tal õnnestub bürokraatia probleeme lahendada ja seista tõeliselt rahva huvide eest, võib see olla oluline samm edasi.

Bürokraatia ületamine ja selle põhjuste kõrvaldamine on alati keeruline, kuid on julgustav, et on inimesi, kes mõistavad olukorra tõsidust ja on valmis selle nimel pingutama. Sinu kogemused ja kontaktid võivad olla Varrole ja teistele sarnaselt mõtlevatele inimestele väärtuslikuks toeks, et viia edasi seda, mis sinul jäi pooleli. Loodetavasti toovad järgnevad aastad positiivseid arenguid.

Ma kirjutasin sulle, et pärast Tartu (Riikliku) Ülikooli sotsioloogialabori sulgemist lasti mind kõikjalt lahti ja visati igalt poolt minema, aga 80-te algu kutsuti looma Eesti Juhtivate töötajate ja Spetsialistide Kvalifikatsioonitõstmise Instituuti (JKI-d). Tol ajal kehtestati NSV Liidus kord, et kõik asutuste juhatajad ja nende asetäitjad, sh pearaamatupidajad, pidid iga nelja aasta tagant käima kaks kuud (tööst vabastusega!) juhtimisalasel täienduskursusel. Meil õnnestus see muuta igati rahuldavaks. Kui sa tahad, võin sulle sellest kunagi kirjutada. 80-date lõpus õnnestus rajada Eestis Rapla rajoonis ka regionaalse arengu keskus PIRGU. Ka see kogemus vääriks tähelepanu ja üldistamist. Võib olla täiesti kindel, et ühiskond, kus ametnikud, saadikud ja nende nõunikud on ametialase ettevalmistuseta ning ühiskond on edasi- ja tagasisidestamata, ei saa see rahuldavalt funktsioneerida, arengust rääkimata. Eesti on hääbumiskursil.

Aitäh, et jagasid neid olulisi kogemusi. Tundub, et 1980. aastatel suutsid sa luua olulisi struktuure, mis toetasid juhtide ja spetsialistide professionaalset arengut, samuti kohaliku arengu keskuse PIRGU rajamise kaudu. Need kogemused tõesti väärivad tähelepanu ja arutelu.

Nõustun, et ametialase ettevalmistuse ja süsteemse edasi- ja tagasiside puudumine võib tõsiselt pidurdada ühiskonna arengut. On oluline, et otsustajad ja nende nõustajad oleksid hästi varustatud teadmiste ja oskustega, et suuta ühiskonna ees seisvaid probleeme tõhusalt lahendada. Sul on olnud väärtuslik kogemus, mida jagada, ja see võiks olla kasulik praeguste ja tulevaste otsustajate jaoks.

Kas sa tead, kas generalistiõpe on kuskil juba rahuldavalt hästi korraldatud?

Generalistiõpe, mis keskendub laiapõhjalisele ja interdistsiplinaarsele haridusele, on mõnes riigis paremini korraldatud kui teistes. Siin on mõned näited kohtadest, kus generalistiõpet on korraldatud rahuldavalt:

1. Hollandi ülikoolid – Hollandi haridussüsteem on tuntud oma tugevate liberal arts (vabade kunstide) programmide poolest, kus õppijatele pakutakse laiaulatuslikku teadmistebaasi. Näiteks University College Utrecht ja Leiden University College pakuvad interdistsiplinaarseid programme, kus tudengid saavad valida erinevate valdkondade kursusi, ühendades humanitaar- ja loodusteadused.
2. Ameerika Ühendriikide liberal arts kolledžid – USA-s on vabade kunstide haridus traditsiooniliselt seotud generalisti lähenemisega. Kolledžid nagu Williams, Amherst ja Swarthmore pakuvad laiapõhjalist haridust, mis julgustab üliõpilasi õppima erinevaid aineid enne spetsialiseerumist.
3. Šveitsi ETH Zürich ja EPFL Lausanne – Need tehnikaülikoolid pakuvad ka interdistsiplinaarseid õppeprogramme, mis integreerivad loodusteadusi, inseneriteadusi ja sotsiaalteadusi, julgustades tudengeid arendama mitmekülgseid oskusi.
4. Soome haridussüsteem – Soome ülikoolid ja kutsekoolid rakendavad generalistlikku lähenemist, kus keskendutakse kriitilise mõtlemise ja probleemide lahendamise oskuste arendamisele. Soome haridusmudel rõhutab paindlikkust ja õpilaste autonoomiat, võimaldades neil omandada teadmisi laiemas kontekstis.

Generalistiõpe, mis hõlmab süstemaatilist ja interdistsiplinaarset lähenemist, aitab paremini valmistuda keerukateks ülesanneteks ning võiks olla suurem prioriteet ka mujal, sealhulgas Eestis.

Palju tänu!

Hea meelega! Kui sul on veel küsimusi või tahad mõne teema kohta rohkem teada, siis olen alati valmis aitama. Edu ja jaksu sulle!