Haridussüsteemil on süsteemikujundav toime
20.11.2020Käesolevas tekstis kasutatud terminitest saab põhjalikumalt lugeda raamatust „Elanikust kodanikuks“ (Ü.Vooglaid, 2019). 1) LÄHTEKOHAD Oleme mitu aastakümmet jõudumööda üritanud selgemaks mõelda, kuidas küllalt täpselt kirjeldada eri regulatsioonitasanditel kujunenud haridusolusid, olukorda ja situatsiooni, milles inimesed end tunnevad nii linnas kui maal, Virust Võruni. Oleme püüdnud sõnastada ja avalikustada haridusprobleeme, nende võimalikke põhjuseid, otseseid ja kaudseid toimeid […]
Loe edasi...Haridusalane iseseisvus
27.02.2020„Haridusasjad on Euroopa Liidus iga rahva enda ajada…“ Kui hakata kuskil, maal või linnas, vahet pole, arutlema Eesti arengu eelduste ja tõkete üle, siis mainitakse nii Toompeal kui Toomel, nii Kubijal, Kuressaares või Kohilas ikka esimesena haridust. Hiljem räägitakse ka majanduse, teaduse, energeetika, transpordi jm tähtsusest. Ka tervisest ja tervishoiust räägitakse, aga süsteemist ei räägita. […]
Loe edasi...Ülo Vooglaid kiusamisest
27.02.2020Kiusamise vastu olek on olemuslikult lihtne võrreldes vooruslikuks käitumiseks eelduste süsteemi loomisega. See on mõtteviisi küsimus – kas tegeleda tervikliku süsteemiga laste, vanemate ja õpetajate aitamiseks uuele intellektuaalsele tasemele või vaid fragmendina kiusamise vastu toimetamiseks. Käsitledes mis tahes asja, nähtust või protsessi, tasub jaotada tähelepanu neljale punktile tähtsuse järjekorras: 1. Esiteks oleks otstarbekas igas käsituses […]
Loe edasi...Valimisteks aitab valmistuda uus käsiraamat
12.02.2019Järgmisel nädalal ilmub kauaoodatud raamat „Elanikust kodanikuks. Käsiraamat isemõtlejale”. Pikki aastaid Eesti avalikkust kõnetanud sotsioloog Ülo Vooglaiu kirjutatud uues käsiraamatus avatakse suur hulk iseseisva riigi ja rahva edu eeldusi. Raamat on hea abimees muuhulgas kõigile inimestele, kes soovivad Riigikogu valimistel vastutustundlikku otsust langetada. Ilmuva raamatu kaante vahele on koondatud Ülo Vooglaiu käsitlus inimesest ja ühiskonnast. […]
Loe edasi...Sada näidet demagoogiavõtetest
22.01.20191. Siltide külgekleepimine. Näiteks kellegi nimetamine urgitsejaks, käsilaseks. 2. Paatose esilekutsumine. Suured sõnad, plekist hääletoon, dramaatilised žestid ja kordused loovad fooni, et vastuvaidlemine on kohatu. 3. Apelleerimine üldsusele või enamusele – „me oleme kõik nagu üks mees”. 4. Eesmärgi ja vahendi äravahetamine. 5. Väga säravate, kuid ebamääraste mõistete kasutamine. Nende mõistete kohta on teada vaid, […]
Loe edasi...